Nõuame metsade püsimist tagavat seadust - mets on pärandamiseks!

Seetõttu tuleb metsade majandamisel lähtuda avalikust huvist, milleks annab selge aluse ka Eesti Vabariigi põhiseadus. Eesti vajab jätkusuutlikku metsandust ja metsaseaduse reformi.

Enam kui 25 aasta jooksul on metsaseadust muudetud viisil, mis võimaldab metsade jätkusuutmatut majandamist. See on kahjulik nii elukeskkonnale kui ka maaelule ega taga majanduse pikaajalist toimimist.

Probleemid:

• Üleraie: Vähemalt kümme aastast on Eestis metsi rohkem raiutud, kui neid juurde kasvab. Seetõttu on majandusmetsade vanuseline struktuur tugevalt rikutud ning ees ootab toormepuudus, mis seab ohtu metsandussektori jätkusuutlikkuse.
• Maaelu hääbumine: Riiklikud meetmed soosivad ülemäära puidu- ja metsatööstust. Selle tulemusena asenduvad maainimeste elatusmetsad tootmismetsadega, mis kuuluvad kitsale omanikeringile. Kolmandik meie erametsadest on tänaseks saanud tootmismetsadeks. Sellel on laastav mõju kohalikele kogukondadele ja maaelule tervikuna.
• Eakate metsaomanike kaitsetus: Kehtiv metsaseadus võimaldab äripraktikaid, mis viivad metsade väljapetmiseni eakate käest, kahjustavad sotsiaalset õiglust, toimetulekut ja turvatunnet.
• Kliimamõju: Üleraiete tõttu ei ole Eesti metsad enam süsiniku sidujad, vaid on muutunud süsiniku olulisteks emiteerijateks. Kehtiv metsaseadus süvendab kliimakriisi, selle asemel et seda leevendada.
• Elurikkuse vähenemine: Elurikkus on tugeva raiesurve all. Metsaökosüsteemide haavatavus kasvab – liikide elupaigad kaovad ning väheneb metsade võime pakkuda ühiskonnale olulisi hüvesid puhke-, loodusandide ja kultuurilise väärtuse allikana.
• Avalikkuse eksitamine infomüraga: Puidutööstus ja Kliimaministeerium täidavad meediat valede, pooltõdede ja teemast-mööda-käsitlustega. See eksitab avalikkust ja raskendab probleemi tõsiduse mõistmist.

Eestile kahjulik seadusloome

Kliimaministeeriumis ettevalmistatav metsaseaduse muudatus ei lahenda ühtegi eeltoodud probleemi.

Vastupidi – kavandatavad muudatused teenivad Eesti jaoks liiga suure ja valdavalt välisomanikele kuuluva metsatööstuse omanike ärihuve ning kindlustavad senise jätkusuutmatu majandamismudeli jätkumise enam kui kahel kolmandikul Eesti metsamaast.

Suurima löögi alla satuvad rohevõrgustikud, puhkemetsad ja kogukonnametsad, kuna avalikest huvidest tulenevate piirangute rakendamine muudetakse sisuliselt võimatuks. Kõik see teenib metsatööstuse lühiajalist kasumihuvi. Selle paratamatu tulemus on uus toormekriis, mille lahenduseks hakatakse nõudma kaitsealade vähendamist – esimesed märgid sellest on juba nähtavad.

Meie seisukoht

Eesti vajab metsaseaduse reformi, mis tagaks metsade kestlikkuse kõigis rollides – ökoloogilises, sotsiaalses, kultuurilises ja majanduslikus. Praegune sisulise avalikustamiseta läbisurutav metsaseaduse muudatus liigub sellele eesmärgile vastupidises suunas ning on vastuolus Eesti ühiskonna kui terviku huvidega.

Lähtudes eeltoodust nõuame:

1. Praeguse metsaseaduse muutmise peatamist, et vältida veelgi suuremaid ja pöördumatuid negatiivseid tagajärgi elukeskkonnale ning ühiskonnale.
2. Kõiki osapooli kaasavat metsaseaduse põhjalikku arutelu ja reformi, mis tugineb parimale teaduslikule teadmisele ning arvestab Eesti pikaajaliste ühishuvidega.
3. Metsaseaduse ümberkujundamist nii, et on tagatud metsade kestlik majandamine, elurikkuse säilimine soodsas seisundis ning nii kogukonnametsade kui ka metsaökosüsteemide püsimine.
4. Loodus- ja põlismetsade määratlemist Euroopa Liidu kriteeriumide alusel ning igasuguse raie peatamist nendes metsades kuni uue, reformitud metsaseaduse vastuvõtmiseni.

Eesti mets on meie ühine vastutus. Tänased otsused määravad, millises keskkonnas elavad tulevased põlvkonnad. Vaja on seadust, mis hoiab metsa elusana ja annab kindluse ka metsandussektorile – mitte lühiajalist kasu ja hilisemat kriisi.

Algatajad:

Henn Alton, Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi metsavalve osakonna juhataja 1966–1988 Leo Filippov, Saaremaa Metsamajandi Sõrve metskonna metsaülem 1974–1986, erametsaomanik Mart Herman, Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi kaitsealade osakonna juhataja 1968–1990 Vello Keppart, Luua Metsanduskooli kutseõpetaja 1983–2015, säästliku metsanduse ekspert Enno Kuldkepp, Sangaste metskonna metsaülem, Järvamaa Metsamajandi peametsaülem, Elva Metsamajandi direktor 1972–1991 Koit Latik, Sonda metskonna metsaülem, Läänemaa Metsamajandi peametsaülem 1969–1994 Lembit Maamets, Metsakorralduse büroo juhataja, metsakorraldaja alates 1982