From: Varro Vooglaid <[email protected]>
Date: 3. June 2026 at 20:02:03 EEST
To: Lauri Hussar <[email protected]>
Cc: Arvo Aller <[email protected]>, Toomas Kivimägi <[email protected]>
Subject: Vastusõnavõtt

Tere!

Mõtlesin kirjutada seda, mida ei saanud hetk tagasi väljendada protseduurilises küsimuses – milleks Te mulle võimalust ei andnud, minu hinnangul RKTS § 74 lg-s 4 sätestatud eirates.

Nimelt, Riigikogu arutelukultuuri huvides oleks tõlgedada RKTS-i § 70 sõna-sõnaliselt ehk viisil, mis ei välista vastusõnavõttu olukorras, kus eelnevas vastusõnavõtus on kedagi nimeliselt ja veel kriitiliselt mainitud.

Fakt on ju see, et § 70 ei keela seda, sest seal on öeldud selgesõnaliselt, et vastusõnavõtu võimaluse võib anda, kui Riigikogu liiget või tema seisukohti puudutatakse "mõnes teises sõnavõtus" – ka vastusõnavõtt on "mõni teine sõnavõtt".

Kollasel raamatul ei ole seaduse jõudu, mistõttu istungi juhataja võiks sisulise arutelu soosimise huvides mitte jääda seal kirjutatusse kinni, vaid lahendada konkreetne olukord oma parema arusaamise kohaselt sellest, mis on kujunenud olukorras mõistlik.

Ma saan aru, et vastusõnavõttu enam ei anta, kui hakkab toimuma n-ö põrgatamine või kui seda võimalust soovitakse kuritarvitada. Aga kui küsimus on tõesti sisulise diskussiooni võimalikkuses, siis seda ei ole mõistlik pärssida.

Rahulikku õhtut!

VV