From: <viiekulamtu@gmail.com>
To: <margus.korsjukov@terviseamet.ee>,
	<info@terviseamet.ee>
Subject: =?utf-8?Q?P=C3=B6=C3=B6rdumine_seoses_Kehtna_valla_T?=
	=?utf-8?Q?4_tuulearenduse_m=C3=BCrahinnangu_ja_?=
	=?utf-8?Q?inimeste_tervisekaitse_tagamiseg?=
	=?utf-8?Q?a?=
Date: Thu, 9 Jul 2026 12:41:00 +0300
Message-ID: <CALJYXvMSdagn381G6J-wMZU0g9AmhZXWsb0qOHBmSfUv7u=AJw@mail.gmail.com>
MIME-Version: 1.0
Content-Type: multipart/alternative;
	boundary="----=_NextPart_000_03CE_01DD0FA1.48A0EC40"
Thread-Index: AQEABvNNJmLHjxI7LSUI0+eAe0aXKw==
X-MS-Exchange-Organization-Network-Message-Id: 9268881d-2686-46f4-8d44-08dedd9e3840
X-MS-Exchange-Organization-AVStamp-Enterprise: 1.0
X-MS-Exchange-Organization-AuthSource: TEHIK-EX02.sotsiaalministeerium.ee
X-MS-Exchange-Organization-AuthAs: Anonymous
X-MS-Exchange-Transport-EndToEndLatency: 00:00:00.4337318
X-MS-Exchange-Processed-By-BccFoldering: 15.02.2562.042
X-OlkEid: 00000000C2F100042791FD488835E929BC7E6508070034AD76187591974DBF6C4F76951C873A0100020000000000FEAC6C021EAD0E46B13124BDE57E2D4F00000000279E00004225AAF53148084484F0244C1314B60F

This is a multipart message in MIME format.

------=_NextPart_000_03CE_01DD0FA1.48A0EC40
Content-Type: text/plain;
	charset="utf-8"
Content-Transfer-Encoding: 8bit


Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu 
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.




Tere,

Seisukoha taotlus seoses Kehtna valla T4 tuuleala detailplaneeringu müra 
mõju hindamisega.

Pöördume Teie poole seoses Kehtna valla T4 tuulearendusega ning palun 
Terviseameti hinnangut, kuidas on sellises olukorras tagatud inimeste 
tervise ja elukeskkonna kaitse tuulikute müra mõju osas. Pöördumine tugineb 
järgmistele dokumentidele: T4 tuuleala keskkonnamõju strateegilise hindamise 
(KSH) aruanne (Lemma OÜ, versioon 07.04.2026) ning uuring „Kehtna valla 
taastuvenergiaalade T2 ja T4 lokaalsete sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs" 
(19.06.2026).

T4 KSH käigus on müra modelleerimisel kasutatud tuuliku referentsmudelina 
Vestas V162-6,4 MW andmeid helivõimsustasemega Lw = 106,6 dB(A).

Samas on 19.06.2026 koostatud sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsis (lk 35) 
märgitud, et planeeringumenetluse raames ei määratleta üheselt konkreetset 
tuuliku mudelit, mis on kavas paigaldada. Arendaja on viidanud, et praegu 
võib referentsmudelitena kasutada Nordex N175 ja Vestas V172 tuulikuid, 
mille võimsused jäävad vahemikku 6,8–7,2 MW ehk on suuremad kui KSH-s 
hinnatud mudelil.

Lisaks on KSH aruandes (lk 130) toodud järgmine seisukoht:„Kuna müra 
arvutuslikust hindamisest ilmnes, et juba olemasoleva 106,6 dB 
helivõimsustasemega tuuliku kasutamisel võib tekkida lähimatel elamualadel 
müra sihtväärtuse täitmisega probleeme, siis täiendavalt veel kõrgema 
helivõimsustasemega tuulikut eraldiseisvalt ei hinnatud."

Sellest tulenevalt tekib olukord, kus:

- KSH aluseks võetud tuuliku puhul on juba tuvastatud võimalikud probleemid 
müra sihtväärtuste täitmisel;

- arendaja enda poolt nimetatud võimalikud tuulikud on suurema võimsusega 
kui KSH-s hinnatud mudel;

- kõrgema võimaliku müratasemega tuulikute mõju ei ole eraldi hinnatud.

Juhime tähelepanu, et keskkonnamõju hindamise üldtunnustatud põhimõtte 
kohaselt tuleb olukorras, kus konkreetne tehniline lahendus (siin: 
tuulikumudel) jääb planeeringu etapis lahtiseks, hinnata realistlikku 
halvimat stsenaariumi. Käesoleval juhul on toimitud vastupidi: 
modelleerimise aluseks on valitud väiksem mudel ning suurema 
helivõimsustasemega tuulikute hindamisest on loobutud just põhjendusega, et 
juba väiksema mudeli puhul on sihtväärtuse täitmine problemaatiline. Sellega 
on hindamisse jäetud sisuline lünk elanike tervisekaitse seisukohalt kõige 
olulisemas küsimuses.

Asjakohane normatiivne alus on keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja 
hindamise meetodid" (lisa 1), mille kohaselt on II mürakategooria alade (sh 
elamumaa-alad ja maatulundusmaa õuealad) tööstusmüra sihtväärtus öisel ajal 
40 dB(A). Tuulikute müra hinnatakse tööstusmürana ning uute planeeringualade 
puhul kohaldub just sihtväärtus. Märgin, et sama norm laieneb ka 
maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksustel asuvate elamute õuealadele, 
mis on hajaasustuses tavapärane olukord.

Lisaks juhime tähelepanu vastuolule KSH erinevate peatükkide lähtemudelite 
vahel. KSH mürapeatükis 4.6.1 (lk 127) on müra modelleerimise aluseks võetud 
väiksem referentsmudel Vestas V162 (rootori läbimõõt 162 m, Lw = 106,6 
dB(A)). Samas on sama KSH aruande varjutuse peatükis modelleerimise aluseks 
võetud teistsugused parameetrid: 172-meetrise rootori ja 194-meetrise 
torniga tuulik tipukõrgusega 280 m. Kui ühe mõju hindamisel on kasutatud 
suuremat ja kõrgemat võimalikku tuulikut, tekib põhjendatud küsimus, miks 
müra – tervisekaitse seisukohalt kriitilisima mõju – hindamisel ei ole 
kasutatud vähemalt sama konservatiivset lähtemudelit. Selline erinevate 
lähtemudelite kasutamine võib põhjustada olukorra, kus elanikele avalduvat 
tegelikku müra mõju on alahinnatud.

Märgime samuti, et suurema rootori läbimõõduga tuulikute (172–175 m) puhul 
on teadaolevalt suurem madalsagedusliku müra ja amplituudmodulatsiooni 
osakaal, mille tervisemõju hindamine eeldab eraldi tähelepanu, ning et T2 ja 
T4 tuulealade võimalik koosmõju samadele elamualadele eeldab kumulatiivse 
müramõju hindamist sama konservatiivsusega.

Palume Terviseameti seisukohta järgmistes küsimustes:

1. Kuidas on tagatud elanike tervise kaitse olukorras, kus planeeringus ei 
ole määratud konkreetset tuulikumudelit ning võimalik paigaldatav tuulik 
võib olla suurema võimsuse ja potentsiaalselt suurema helivõimsustasemega 
kui KSH-s hinnatud mudel?

2. Kas Terviseameti hinnangul on tervisekaitse seisukohalt aktsepteeritav 
lahendus, kus suurema võimsusega võimalike tuulikute müra eraldi ei hinnata, 
kuigi KSH kohaselt võib juba väiksema helivõimsustasemega tuuliku korral 
tekkida müra sihtväärtuse (40 dB(A) öösel) ületamise oht elamualadel?

3. Kas Terviseameti hinnangul vastab tervisekaitselise hindamise 
põhimõtetele olukord, kus sama KSH aruande eri mõjude (müra vs varjutus) 
hindamisel on kasutatud erineva suurusega lähtemudeleid, kusjuures müra 
puhul väiksemat?

4. Kas ja kuidas on suurema rootoriga tuulikute puhul hinnatud 
madalsagedusliku müra ja amplituudmodulatsiooni tervisemõju ning T2 ja T4 
alade kumulatiivset müramõju?

5. Kes ja millises menetlusetapis kontrollib, et tegelikult paigaldatav 
tuulik vastab KSH-s kasutatud müraparameetritele, ning millised on 
tagajärjed, kui see nii ei ole?

6. Milliste konkreetsete meetmetega tagatakse, et pärast tuulepargi rajamist 
ei ületa elanike mürakoormus lubatud tasemeid? Kas nähakse ette 
kohustuslikud tegelikud müramõõtmised (mitte üksnes modelleerimine) pärast 
tuulepargi käivitamist, kes need teostab ja kelle kulul, ning millised on 
konkreetsed meetmed sihtväärtuse ületamise tuvastamisel (nt tuulikute 
mürarežiimi piiramine või töö peatamine)?

7. Kas Terviseamet on T4 KSH aruannet menetluse käigus hinnanud või 
kooskõlastanud, ning kui jah, siis kas Terviseamet jääb oma seisukoha 
juurde, arvestades käesolevas kirjas toodud asjaolusid võimalike suuremate 
tuulikumudelite kohta?

Kui mõni küsimus ei kuulu Terviseameti pädevusse, palun pöördumine selles 
osas edastada pädevale asutusele ja teavitada meid sellest.

Lugupidamisega,

Viie Küla MTÜ

Juhatus


------=_NextPart_000_03CE_01DD0FA1.48A0EC40
Content-Type: text/html;
	boundary="000000000000a94b5206562a6c86";
	charset="utf-8"
Content-Transfer-Encoding: quoted-printable

<meta http-equiv=3D"Content-Type" content=3D"text/html; =
charset=3Dutf-8"><table class=3D"MsoNormalTable" border=3D"0" =
cellspacing=3D"0" cellpadding=3D"0" align=3D"left" =
style=3D"mso-cellspacing:0cm;mso-yfti-tbllook:1184;mso-table-lspace:2.25p=
t;
 =
mso-table-rspace:2.25pt;mso-table-anchor-vertical:paragraph;mso-table-anc=
hor-horizontal:
 column;mso-table-left:left;mso-padding-alt:0cm 0cm 0cm 0cm">
 <tbody><tr =
style=3D"mso-yfti-irow:0;mso-yfti-firstrow:yes;mso-yfti-lastrow:yes">
 <td width=3D"100%" =
style=3D"width:100.0%;background:#FFE599;padding:5.25pt 3.75pt 5.25pt =
11.25pt">
 <p =
style=3D"mso-element:frame;mso-element-frame-hspace:2.25pt;mso-element-wr=
ap:
 =
around;mso-element-anchor-vertical:paragraph;mso-element-anchor-horizonta=
l:
 column;mso-height-rule:exactly"><strong><span =
style=3D"font-family:&quot;Arial&quot;,sans-serif;
 color:#212121">T=C3=A4helepanu!</span></strong><span =
style=3D"font-family:&quot;Arial&quot;,sans-serif;
 color:#212121"> Tegemist on v=C3=A4ljastpoolt asutust saabunud kirjaga. =
Tundmatu
 saatja korral palume linke ja faile mitte avada. </span><o:p></o:p></p>
 </td>
 </tr>
</tbody></table><br><span>&nbsp;</span><div dir=3D"ltr"><div =
style=3D"font-family:&quot;Segoe =
UI&quot;;color:rgb(0,0,0)"><p>Tere,</p><p>Seisukoha taotlus seoses =
Kehtna valla T4 tuuleala detailplaneeringu m=C3=BCra m=C3=B5ju =
hindamisega.&nbsp;</p><p>P=C3=B6=C3=B6rdume Teie poole seoses Kehtna =
valla T4 tuulearendusega ning palun Terviseameti hinnangut, kuidas on =
sellises olukorras tagatud inimeste tervise ja elukeskkonna kaitse =
tuulikute m=C3=BCra m=C3=B5ju osas. P=C3=B6=C3=B6rdumine tugineb =
j=C3=A4rgmistele dokumentidele: T4 tuuleala keskkonnam=C3=B5ju =
strateegilise hindamise (KSH) aruanne (Lemma O=C3=9C, versioon =
07.04.2026) ning uuring =E2=80=9EKehtna valla taastuvenergiaalade T2 ja =
T4 lokaalsete sotsiaalmajanduslike m=C3=B5jude anal=C3=BC=C3=BCs&quot; =
(19.06.2026).</p><div><p>T4 KSH k=C3=A4igus on m=C3=BCra modelleerimisel =
kasutatud tuuliku referentsmudelina Vestas V162-6,4 MW andmeid =
heliv=C3=B5imsustasemega Lw =3D 106,6 dB(A).</p><p>Samas on 19.06.2026 =
koostatud sotsiaalmajanduslike m=C3=B5jude anal=C3=BC=C3=BCsis (lk 35) =
m=C3=A4rgitud, et planeeringumenetluse raames ei m=C3=A4=C3=A4ratleta =
=C3=BCheselt konkreetset tuuliku mudelit, mis on kavas paigaldada. =
Arendaja on viidanud, et praegu v=C3=B5ib referentsmudelitena kasutada =
Nordex N175 ja Vestas V172 tuulikuid, mille v=C3=B5imsused =
j=C3=A4=C3=A4vad vahemikku 6,8=E2=80=937,2 MW ehk on suuremad kui KSH-s =
hinnatud mudelil.</p><div><p>Lisaks on KSH aruandes (lk 130) toodud =
j=C3=A4rgmine seisukoht:=E2=80=9EKuna m=C3=BCra arvutuslikust =
hindamisest ilmnes, et juba olemasoleva 106,6 dB =
heliv=C3=B5imsustasemega tuuliku kasutamisel v=C3=B5ib tekkida =
l=C3=A4himatel elamualadel m=C3=BCra sihtv=C3=A4=C3=A4rtuse =
t=C3=A4itmisega probleeme, siis t=C3=A4iendavalt veel k=C3=B5rgema =
heliv=C3=B5imsustasemega tuulikut eraldiseisvalt ei =
hinnatud.&quot;</p><div><p>Sellest tulenevalt tekib olukord, =
kus:</p><p>- KSH aluseks v=C3=B5etud tuuliku puhul on juba tuvastatud =
v=C3=B5imalikud probleemid m=C3=BCra sihtv=C3=A4=C3=A4rtuste =
t=C3=A4itmisel;</p><p>- arendaja enda poolt nimetatud v=C3=B5imalikud =
tuulikud on suurema v=C3=B5imsusega kui KSH-s hinnatud mudel;</p><p>- =
k=C3=B5rgema v=C3=B5imaliku m=C3=BCratasemega tuulikute m=C3=B5ju ei ole =
eraldi hinnatud.</p><div><p>Juhime t=C3=A4helepanu, et =
keskkonnam=C3=B5ju hindamise =C3=BCldtunnustatud p=C3=B5him=C3=B5tte =
kohaselt tuleb olukorras, kus konkreetne tehniline lahendus (siin: =
tuulikumudel) j=C3=A4=C3=A4b planeeringu etapis lahtiseks, hinnata =
realistlikku halvimat stsenaariumi. K=C3=A4esoleval juhul on toimitud =
vastupidi: modelleerimise aluseks on valitud v=C3=A4iksem mudel ning =
suurema heliv=C3=B5imsustasemega tuulikute hindamisest on loobutud just =
p=C3=B5hjendusega, et juba v=C3=A4iksema mudeli puhul on =
sihtv=C3=A4=C3=A4rtuse t=C3=A4itmine problemaatiline. Sellega on =
hindamisse j=C3=A4etud sisuline l=C3=BCnk elanike tervisekaitse =
seisukohalt k=C3=B5ige olulisemas k=C3=BCsimuses.</p><div><p>Asjakohane =
normatiivne alus on keskkonnaministri 16.12.2016 m=C3=A4=C3=A4rus nr 71 =
=E2=80=9EV=C3=A4lis=C3=B5hus leviva m=C3=BCra normtasemed ja =
m=C3=BCrataseme m=C3=B5=C3=B5tmise, m=C3=A4=C3=A4ramise ja hindamise =
meetodid&quot; (lisa 1), mille kohaselt on II m=C3=BCrakategooria alade =
(sh elamumaa-alad ja maatulundusmaa =C3=B5uealad) =
t=C3=B6=C3=B6stusm=C3=BCra sihtv=C3=A4=C3=A4rtus =C3=B6isel ajal 40 =
dB(A). Tuulikute m=C3=BCra hinnatakse t=C3=B6=C3=B6stusm=C3=BCrana ning =
uute planeeringualade puhul kohaldub just sihtv=C3=A4=C3=A4rtus. =
M=C3=A4rgin, et sama norm laieneb ka maatulundusmaa sihtotstarbega =
katastri=C3=BCksustel asuvate elamute =C3=B5uealadele, mis on =
hajaasustuses tavap=C3=A4rane olukord.</p><div><p>Lisaks juhime =
t=C3=A4helepanu vastuolule KSH erinevate peat=C3=BCkkide =
l=C3=A4htemudelite vahel. KSH m=C3=BCrapeat=C3=BCkis 4.6.1 (lk 127) on =
m=C3=BCra modelleerimise aluseks v=C3=B5etud v=C3=A4iksem referentsmudel =
Vestas V162 (rootori l=C3=A4bim=C3=B5=C3=B5t 162 m, Lw =3D 106,6 dB(A)). =
Samas on sama KSH aruande varjutuse peat=C3=BCkis modelleerimise aluseks =
v=C3=B5etud teistsugused parameetrid: 172-meetrise rootori ja =
194-meetrise torniga tuulik tipuk=C3=B5rgusega 280 m. Kui =C3=BChe =
m=C3=B5ju hindamisel on kasutatud suuremat ja k=C3=B5rgemat =
v=C3=B5imalikku tuulikut, tekib p=C3=B5hjendatud k=C3=BCsimus, miks =
m=C3=BCra =E2=80=93 tervisekaitse seisukohalt kriitilisima m=C3=B5ju =
=E2=80=93 hindamisel ei ole kasutatud v=C3=A4hemalt sama konservatiivset =
l=C3=A4htemudelit. Selline erinevate l=C3=A4htemudelite kasutamine =
v=C3=B5ib p=C3=B5hjustada olukorra, kus elanikele avalduvat tegelikku =
m=C3=BCra m=C3=B5ju on alahinnatud.</p><div><p>M=C3=A4rgime samuti, et =
suurema rootori l=C3=A4bim=C3=B5=C3=B5duga tuulikute (172=E2=80=93175 m) =
puhul on teadaolevalt suurem madalsagedusliku m=C3=BCra ja =
amplituudmodulatsiooni osakaal, mille tervisem=C3=B5ju hindamine eeldab =
eraldi t=C3=A4helepanu, ning et T2 ja T4 tuulealade v=C3=B5imalik =
koosm=C3=B5ju samadele elamualadele eeldab kumulatiivse =
m=C3=BCram=C3=B5ju hindamist sama =
konservatiivsusega.</p><div><p><b>Palume Terviseameti seisukohta =
j=C3=A4rgmistes k=C3=BCsimustes:</b></p><div><p><b>1. </b>Kuidas on =
tagatud elanike tervise kaitse olukorras, kus planeeringus ei ole =
m=C3=A4=C3=A4ratud konkreetset tuulikumudelit ning v=C3=B5imalik =
paigaldatav tuulik v=C3=B5ib olla suurema v=C3=B5imsuse ja =
potentsiaalselt suurema heliv=C3=B5imsustasemega kui KSH-s hinnatud =
mudel?</p><p><b>2.</b> Kas Terviseameti hinnangul on tervisekaitse =
seisukohalt aktsepteeritav lahendus, kus suurema v=C3=B5imsusega =
v=C3=B5imalike tuulikute m=C3=BCra eraldi ei hinnata, kuigi KSH kohaselt =
v=C3=B5ib juba v=C3=A4iksema heliv=C3=B5imsustasemega tuuliku korral =
tekkida m=C3=BCra sihtv=C3=A4=C3=A4rtuse (40 dB(A) =C3=B6=C3=B6sel) =
=C3=BCletamise oht elamualadel?</p><p><b>3.</b> Kas Terviseameti =
hinnangul vastab tervisekaitselise hindamise p=C3=B5him=C3=B5tetele =
olukord, kus sama KSH aruande eri m=C3=B5jude (m=C3=BCra vs varjutus) =
hindamisel on kasutatud erineva suurusega l=C3=A4htemudeleid, kusjuures =
m=C3=BCra puhul v=C3=A4iksemat?</p><p><b>4</b>. Kas ja kuidas on suurema =
rootoriga tuulikute puhul hinnatud madalsagedusliku m=C3=BCra ja =
amplituudmodulatsiooni tervisem=C3=B5ju ning T2 ja T4 alade =
kumulatiivset m=C3=BCram=C3=B5ju?</p><p><b>5.</b> Kes ja millises =
menetlusetapis kontrollib, et tegelikult paigaldatav tuulik vastab KSH-s =
kasutatud m=C3=BCraparameetritele, ning millised on tagaj=C3=A4rjed, kui =
see nii ei ole?</p><p><b>6.</b> Milliste konkreetsete meetmetega =
tagatakse, et p=C3=A4rast tuulepargi rajamist ei =C3=BCleta elanike =
m=C3=BCrakoormus lubatud tasemeid? Kas n=C3=A4hakse ette kohustuslikud =
tegelikud m=C3=BCram=C3=B5=C3=B5tmised (mitte =C3=BCksnes =
modelleerimine) p=C3=A4rast tuulepargi k=C3=A4ivitamist, kes need =
teostab ja kelle kulul, ning millised on konkreetsed meetmed =
sihtv=C3=A4=C3=A4rtuse =C3=BCletamise tuvastamisel (nt tuulikute =
m=C3=BCrare=C5=BEiimi piiramine v=C3=B5i t=C3=B6=C3=B6 =
peatamine)?</p><p><b>7.</b> Kas Terviseamet on T4 KSH aruannet menetluse =
k=C3=A4igus hinnanud v=C3=B5i koosk=C3=B5lastanud, ning kui jah, siis =
kas Terviseamet j=C3=A4=C3=A4b oma seisukoha juurde, arvestades =
k=C3=A4esolevas kirjas toodud asjaolusid v=C3=B5imalike suuremate =
tuulikumudelite kohta?&nbsp;</p><p>Kui m=C3=B5ni k=C3=BCsimus ei kuulu =
Terviseameti p=C3=A4devusse, palun p=C3=B6=C3=B6rdumine selles osas =
edastada p=C3=A4devale asutusele ja teavitada meid =
sellest.</p><p>Lugupidamisega,</p><p>Viie K=C3=BCla =
MT=C3=9C&nbsp;</p><p>Juhatus</p></div></div></div></div></div></div></div=
></div></div></div></div>=0A=

------=_NextPart_000_03CE_01DD0FA1.48A0EC40--