RIIGIKOHUS
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel

 

Kohtuasja number	5-26-16
Otsuse kuupäev	17. juuni 2026
Kohtukoosseis	Eesistuja Villu Kõve, liikmed Oliver Kask, Heili Sepp, Nele Siitam ja Margit Vutt
Kohtuasi	Vangistusseaduse § 31¹ erinevate redaktsioonide ja vangla sisekorraeeskirja 31. märtsist 2024 kehtiva § 52¹ lg 1 põhiseaduspärasuse kontroll
Menetluse alus	Tartu Halduskohtu 11. märtsi 2026. a otsus haldusasjas nr 3-23-187
Menetlusosalised	Riigikogu Kaebaja XX Viru Vangla Registrite ja Infosüsteemide Keskus Õiguskantsler Vabariigi Valitsus, esindaja justiits- ja digiminister
Asja läbivaatamise viis	Kirjalik menetlus

 

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1. Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks vangistusseaduse § 31¹ esimene lause (1. augustist 2019 kuni 31. märtsini 2024 kehtinud redaktsioonis) osas, milles see välistas kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava ligipääsu Justiitsministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti teabevärava veebilehtedele, välja arvatud e-teenuseid puudutavas osas.

2. Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks vangistusseaduse § 31¹ lg 1 (1. aprillist 2024 kehtivas redaktsioonis) ning justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 52¹ lg 1 (31. märtsist 2024 kehtivas redaktsioonis) osas, milles need välistavad kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava ligipääsu Justiits- ja Digiministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti teabevärava veebilehtedele, välja arvatud e-teenuseid puudutavas osas.

3. Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks 1. aprillist 2024 kehtivad vangistusseaduse § 31¹ lg-d 1 ja 2. Lükata otsuse jõustumine selles osas edasi kuue kuu võrra.

4. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

 

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (kaebaja) on Viru Vanglas eluaegset vangistust kandev süüdimõistetu. Kaebaja esitas 2022. ja 2023. a-l vanglale taotlused, milles palus juurdepääsu Justiitsministeeriumi (JM), Maksu- ja Tolliameati (MTA), Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ja Eesti teabevärava veebilehtedele ning e-toimiku rakendusele, et esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Samuti soovis ta juurdepääsu Facebooki kontole ning isiklikule ja ettevõtte e-postile.

2. Vangla ei rahuldanud kaebaja taotlusi ega keeldumisotsuste peale esitatud vaiet, kuna vangistusseaduse (VangS) sel ajal kehtinud § 31¹ esimene lause lubas juurdepääsu anda ainult ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registrile ning Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehele.

3. 23. jaanuaril 2023 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla otsuse tühistamiseks ja vangla kohustamiseks tagama talle juurdepääs p-s 1 nimetatud veebilehtedele, rakendustele ja e-postidele. Kaebaja väitel vajab ta juurdepääse ettevõtlusega tegelemiseks. Samuti soovib ta iseseisvalt õppida ja end ettevõtluse alal täiendada. Lisaks saab ta neilt veebilehtedelt teavet, mis aitab pärast võimalikku vangistusest vabanemist ühiskonnas paremini hakkama saada. Kaebaja pidas vangistusseaduse sätteid, mis keelasid internetile eelnimetatud osas juurdepääsu, vastuolus olevaks põhiseaduse (PS) §-ga 11, § 19 lg-ga 1 (õigus vabale eneseteostusele), §-ga 26 (perekonna- ja eraelu puutumatus), § 29 lg-ga 1 (õigus vabalt valida tegevusala), §-ga 31 (õigus tegeleda ettevõtlusega), § 37 lg-ga 1 (õigus haridusele) ja § 44 lg-ga 1 (õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni) ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 10 lg-ga 1 (sõnavabadus).

4. 7. juunil 2023 tagastas Tartu Halduskohus kaebuse osas, mis puudutas juurdepääsu Facebooki kontole ning isiklikule ja ettevõtte e-postile. Kaebaja määruskaebus jäi rahuldamata.

5. 11. märtsil 2026 rahuldas Tartu Halduskohus kaebaja menetlusse võetud kaebuse osaliselt ja kohustas Viru Vanglat hiljemalt kolme kuu jooksul otsuse jõustumisest võimaldama kaebajale vanglateenistuse poolt selleks kohandatud seadmetes vanglateenistuse järelevalve all juurdepääs MTA, JDM-i, PPA ning Eesti teabevärava eesti.ee veebilehtedele, välja arvatud e-teenuseid puudutavas osas, arvestades justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 52¹ lg-s 2 sätestatud piirangut.

5.1. Halduskohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis asja lahendamisel kohaldamata järgmised õigusaktid.

1) VangS § 31¹ esimene lause (1. augustist 2019 kuni 31. märtsini 2024 kehtinud redaktsioonis ehk VangS v.r) osas, milles see välistas kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava ligipääsu MTA, JM-i, PPA ning Eesti teabevärava eesti.ee veebilehtedele, välja arvatud e-teenuseid puudutavas osas.

2) VangS § 31¹ lg 1 (1. aprillist 2024 kehtivas redaktsioonis) ning VSkE § 52¹ lg 1 (31. märtsist 2024 kehtivas redaktsioonis) osas, milles need välistavad kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava ligipääsu MTA, Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM), PPA ning Eesti teabevärava eesti.ee veebilehtedele, välja arvatud e-teenuseid puudutavas osas.

5.2. Halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus VangS § 31¹ v.r esimese lause üle osas, milles see välistas kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava võimaluse kasutada e-teenuseid MTA ja Eesti teabevärava veebilehtedel, ning e-toimiku süsteemi maksekäsu kiirmenetlust puudutavas osas.

6. Tartu Halduskohus pidas VangS § 31¹ v.r esimest lauset ning 1. aprillist 2024 kehtiva VangS § 31¹ lg-t 1 ja 31. märtsist 2024 kehtiva VSkE § 52¹ lg-t 1 (koos ka vaidlustatud sätted) asjassepuutuvaks, kuna need ei võimalda kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale juurdepääsu JM/JDM-i (koos JDM), MTA, PPA ja Eesti teabevärava veebilehtedele. Kohus leidis, et interneti kasutamise keeld vaidlusaluste veebilehtede osas on sobiv ja vajalik, kuid ei ole mõõdukas ega õigusta PS § 44 lg-s 1 tagatud põhiõiguse riivet. Kohus tugines otsuse põhjendustes suuresti Riigikohtu üldkogu analoogses asjas tehtud lahendile (RKÜKo 15.02.2023, 3-18-477).

 

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

Riigikogu

7. Riigikogu õiguskomisjoni hinnangul on vaidlustatud sätted põhiseadusega kooskõlas.

8. Piirangu legitiimne eesmärk on tagada ühiskonna turvalisus, sh vangla julgeolek, ning õiguskorra kaitse. Kitsamas mõttes on piirangu eesmärk kindlustada, et süüdimõistetu ei paneks karistuse kandmise ajal toime uut kuritegu ega kahjustaks kriminaalmenetlust.

9. Interneti kasutamise piirang on eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend. See aitab välistada internetist vangla julgeolekut ja ühiskonna turvalisust kahjustava teabe hankimist. Piirang on ka vajalik, sest ühegi isikut vähem koormava abinõuga ei ole sama tõhus tulemus saavutatav. Kinnipeetavatele järjest uutele veebilehtedele ligipääsu võimaldamisega tekib olukord, kus vanglal ei ole enam võimalik täita vanglateenistusele pandud kohustust tagada kinnipeetavate järelevalve (VangS § 66 lg 1 ja § 29 lg 2¹).

10. Piirang on mõõdukas, kuna kinnipeetaval on võimalik saada teavet muude üldiseks kasutamiseks mõeldud avalike allikate kaudu, samuti saab ta esitada teabenõudeid. Piirang puudutab üksnes teabe saamist interneti vahendusel. Alati ei ole võimalik tagada, et kinnipeetav ei saa samal ajal juurdepääsu veebilehe elektroonilist suhtlust võimaldavale osale. Veebilehtede pideva kontrolli suur kulu kaalub üles kinnipeetava põhiõiguse riive.

11. VangS § 31¹ alates 1. aprillist 2024 kehtiv sõnastus võtab arvesse Riigikohtu üldkogu 15. veebruari 2023. a otsust asjas nr 3-18-477 ning tõsiasja, et Riigikohus on pidanud korduvalt lahendama kaebusi, mis seostuvad kättesaadavate veebilehtede täpse loeteluga. Ministri määrusega kehtestatud VSkE ei kitsenda kinnipeetavate ligipääsu veebilehtedele, mis olid neile lubatud enne VangS § 31¹ uue redaktsiooni jõustumist. Küll aga võimaldab see interneti kasutamise võimalusi hõlpsasti laiendada. Näiteks on 31. märtsist 2024 kehtiva VSkE § 52¹ lg-ga 1 ja § 52² lg-ga 1 kinnipeetavatele lisandunud võimalus kasutada e-toimikut, esitada pöördumisi, suhelda lähedastega (videokohtumised), samuti tutvuda isikuandmetega.

12. Ühestki õigusaktist ei tulene kohustust võimaldada kinnipeetaval kasutada internetti piiramatult või üksnes talle meelepärasel ajal. Samuti võib kinnipeetavate interneti kasutamist piirata turvakaalutlustel, et vältida õigusrikkumisi ja ohtu vangla julgeolekule. Need tingimused sätestatakse kõnealuse volitusnormi alusel ministri määrusega.

Kaebaja

13. Kaebaja hinnangul on põhiseadusega ja EIÕK-iga vastuolus VangS § 31¹ lg 1 ning VSkE § 52¹ lg 1 p 1 ja lg 2 ning § 52² lg-d 1 ja 2. Samuti on PS § 12 lg-ga 1 ja EIÕK art-ga 14 vastuolus VSkE § 52³, mis näeb ette eriregulatsiooni avavanglas karistust kandvatele kinnipeetavatele. Kaebaja tugineb Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahenditele ning üldkogu asjas nr 3-18-477 õiguskantsleri esitatud seisukohale (lahendi p-d 20-26).

14. Interneti kasutamisel vanglas saab turvalisust tagada sellega, et juurdepääs antakse ametnike järelevalve all. Kaamera saab paigutada nii, et valveruumis olev valvur näeb arvutiekraani. Neile, kes korda rikuvad, saab kehtestada interneti kasutamise keelu. Rahaliste vahendite puudumine ei anna alust jätta EIÕK-ist tulenevad kohustused täitmata. Kinnipeetavad on demokraatliku ühiskonna osa ning kui jätta välja õigus isikuvabadusele, on neil endiselt kõik EIÕK-ist tulenevad põhiõigused ja -vabadused. Interneti kasutamine selleks, et õppida, töötada ja muul viisil valmistuda ühiskonda tagasi pöördumiseks, peab olema tagatud kinnises ja avavanglas võrdselt.

Viru Vangla

15. Viru Vangla palub lähtuda JDM-i vastusest, kuna vangla kui karistust täideviiv asutus ei tegele otseselt kinnipeetavatele lubatud veebilehtede haldamise ega kuluarvestusega.

Registrite ja Infosüsteemide keskus

16. Registrite ja Infosüsteemide keskus (RIK) haldab JDM-i veebilehte. See veebileht koosneb mitmetest funktsionaalsustest, nagu hüperlingid sotsiaalmeedia platvormidele, riiklikele töökeskkondadele (nt eelnõude süsteem), andmekogudele (nt dokumendiregister), teistele riiklikele veebilehtedele (statistika osas ka eraettevõtete veebilehtedele) ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja ministeeriumi haldusala asutuste veebilehtedele. Samuti sisaldab veebileht alamdomeene. Kui juurdepääs tuleb võimaldada kogu alamdomeeni (https://rights.justdigi.ee/) sisule, siis sealsel lehel kuvatakse kasutajale ka YouTube’i videod. Praegusel ajal kasutusel olev filtrisüsteem (st veebilehele seatakse võrgutasandil reeglid) ei võimalda kuvada üksnes lehele mõeldud videot, vaid juurdepääs tekiks kogu YouTube’i sisule.

17. Veebilehtede üldisel kaitsmisel lähtutakse infoturbe põhikomponentidest: konfidentsiaalsus, terviklus, käideldavus. Iga veebilehe puhul tuleb hinnata selle sisu ja määrata igale komponendile kaitsetarve. Praegu ei ole RIK-ile teadaolevalt kolmandad isikud lisanud neile veebilehtedele suhtlusvõimalusi andvaid funktsionaalsusi. Veebilehti kontrollitakse selles osas pidevalt.

18. Kinnipeetavatele interneti juurdepääsu võimaldamisel kasutatakse kahte lähenemist: filtrisüsteem ning kasutajale veebilehe või infosüsteemi kohandamine.

18.1. Filtrisüsteem on lihtsasti seadistatav veebilehtedele, kus on vaid informatiivne sisu. Kui tegemist on suuremate veebilehtedega, siis võib filtrite seadistamine olla keeruline. Samuti on raskem kontrollida veebilehti, mille sisu muutub dünaamiliselt (näiteks uudisvoog). Kinnipeetavatele võimaldatud veebilehtede üle pideva seire tegemiseks ei ole ressurssi.

18.2. Veebilehe kohandamine tähendab, et veebilehe loomisel arvestatakse eraldi kasutajagrupiga, kellele võimaldatakse sisule teistsugune juurdepääs (näiteks avalik e-toimik). See tähendab, et veebileht teab ise, et konkreetsel kasutajal ei ole teatud funktsionaalsuste kasutamine lubatud.

19. Kuritarvituste vähendamiseks või välistamiseks tuleb iga veebilehe puhul võtta arvesse selle keerukust, sisu ja funktsionaalsusi, ühtainsat õiget lahendust ei ole. Rahaline kulu sõltub infosüsteemi keerukusest ning sellest, millist lähenemist kasutatakse, kui veebilehti kohandatakse kinnipeetavatele.

Õiguskantsler

20. Õiguskantsler nõustub halduskohtu otsuses esitatud põhjenduste ja järeldustega ning leiab, et vaidlustatud sätted on vastuolus PS § 44 lg-ga 1 samadel põhjustel kui tema varem analoogses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas esitatud seisukohas (20. oktoobri 2022. a vastus nr 9-2/221478/2205452 haldusasjas nr 3-18-477, lk 2‒6).

21. JDM-i, MTA, PPA ja Eesti teabevärava veebilehtedel avaldatav teave kajastab riigiasutuste tegevust ja on mõeldud üldiseks kasutamiseks. Sellise teabe saamine on igaühe põhiõigus. Veebilehed on peamine kanal, mille kaudu need asutused üldsusele teavet jagavad. Veebilehel oleva info küsimine teabenõudega ei ole kinnipeetava jaoks lihtne ja võib olla kulukas. Teabenõuete täitmine võib kujuneda ka asutustele koormavaks. Vaidlusaluste veebilehtede ja ka teiste riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebilehtede kaudu saaks kinnipeetav olla kursis vanglavälise eluga. Seal avaldatud teave aitab mõista ühiskonnas toimuvat ja annab tänapäeva e-riigis hakkamasaamiseks vajalikke teadmisi. Seega aitab sellisele teabele juurdepääs kaasa kinnipeetava taasühiskonnastamisele, sujuvale vabadusse naasmisele ja õiguskuulekale elule vabaduses, mis on vangistuse eesmärgid (VangS § 6 lg 1).

22. Ühiskonna turvalisus on väga kaalukas hüve, ent vaidlusalustele veebilehtedele juurdepääsu piiramine ei ole mõõdukas vahend, kuidas seda saavutada. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab kinnipeetavate interneti kasutamisega kaasnevaid ohte küllalt tõhusalt maandada. Turvariske võivad aidata maandada ka korralduslikud meetmed. Kui neile veebilehtedele tagada kinnipeetava taotluse alusel ligipääs statsionaarses arvutis, annaks see vanglale parema ülevaate, kes ja millal veebilehti külastas. Eeldatavasti oleks nii lihtsam kontrollida võimaliku väärkasutuse kahtlusi.

23. Selleks, et luua vanglas internetile turvaline juurdepääs, tuleb teha kulutusi. Kui need jäetakse kandmata, võib see viia hoopis ühiskonna turvalisuse vähenemiseni. Vanglas viibivate inimeste digitaalne mahajäämus suurendab lõhet nende ja ühiskonna vahel. Ühiskonnast võõrandumine suurendab omakorda kuritegude kordumise riski ning ühiskond kannab kinnipeetavate korduvate vangistuste kulu. Vaidlusalustele veebilehtedele ja ka laiemalt vanglas internetile ligipääsu võimaldamisega kaasnevate kulude hindamisel tuleb arvestada mitte üksnes vahetut rahalist kulu, vaid ka pikemaajalist mõju ühiskonna turvalisusele ning korduvvangistusega seotud kulusid.

Vabariigi Valitsus ning justiits- ja digiminister

24. Vabariigi Valitsus, keda esindab justiits- ja digiminister, ning justiits- ja digiminister valdkonna eest vastutava ministrina (koos justiits- ja digiminister) leiavad, et vaidlustatud sätted on põhiseadusega kooskõlas.

25. Piirangu laiem eesmärk on tagada ühiskonna turvalisus, sh vangla julgeolek, ning õiguskorra kaitse. Kitsamas mõttes on piirangu eesmärk tagada, et süüdimõistetu ei paneks karistuse kandmise ajal toime uut kuritegu. Seetõttu tuleb välistada kinnipeetava elektrooniline suhtlemine, mis väljub vanglateenistuse kontrolli alt.

26. Vaidlusalustes normides sätestatud keeld saada interneti vahendusel juurdepääs JDM-i, MTA, PPA ja Eesti teabevärava veebilehtedele piirab ligipääsu üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele (PS § 44 lg 1) vaid interneti vahendusel. Juurdepääsu lubamisel ei ole võimalik alati tagada, et kinnipeetav ei saa samal ajal ligi veebilehe osale, mille kaudu saab elektrooniliselt suhelda. Sarnased riskid oleksid ka teiste riigiasutuste veebilehtede puhul. Kõigi täidesaatva riigivõimu asutuste (Vabariigi Valitsuse seaduse § 38) arvestamisel lisanduks umbes 150 veebilehte.

27. Paljude asutuste veebilehtedel on alamleheküljed, mille kaudu avanevad lisalehed. Tavaliselt võimaldab veebilehtedel suhtlust teabenõude, märgukirja või selgitustaotluse esitamise elektroonne vorm, mis laseb saata pöördumise koopia suvalisele meiliaadressile. Sellisel juhul ei saa vangla kontrollida, kellega kinnipeetav on suhelnud. Kirjeldatud rikkumisi on olnud. Lehtede sisu tuleb seega järjepidevalt kontrollida ja vajaduse korral eemaldada käsitsi juurdepääsud veebilehe osale, mille kaudu on võimalik elektrooniliselt suhelda. Õigusaktid ei näe ette veebilehe haldajate kohustust tagada see, et vanglaväline suhtlus oleks keelatud. Veebilehtede kontrollimine muutub aja jooksul ressursimahukamaks ning võib ületada asutuse võimekuse tagada nõutav turvalisuse tase.

28. Iga veebilehe seadistamisel tuleb kaasata ka Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus. Erandite lisandumisel suureneb risk, et need ei täida enam algset eesmärki. Kinnipeetavatele on veebilehtedel elektroonilist suhtlust võimaldava osa piiramiseks ehitatud filtrid ning avatuks on jäetud vaid VangS §-s 31¹ lubatud lehed. Võimatu on teha pidevat järelevalvet selle üle, et veebilehtedel ei oleks avatud ühtki suhtlusvõimalust. Veebilehe kasutaja tehtud päringute filtreerimiseks vastavalt etteantud reeglitele (nt teatud veebilehtede või sisu blokeerimiseks) kasutatakse proksisid. Kui vahetu ühenduse korral saadab klient päringud otse serverile ning server vastused kliendile, siis proksi kasutamisel saadab klient päringud proksile, proksi edastab need serverile, server vastab proksile ning proksi edastab vastuse kliendile. Kui veebilehe omanik midagi muudab, on tõenäoline, et proksi ei tööta ning suhtlus veebilehte majutava serveri ja kliendi vahel toimub edasi filtrita. Vangla sellest teada ei saa, sest puudub automaatne teavitussüsteem.

29. Riigikohtu küsimustele selle kohta, mida on turvalisuse tagamiseks vaja teha ja mis see maksab, vastas JDM järgmist.

29.1. Veebilehe kasutamine ei ole riskivaba ka siis, kui e-teenustele juurde ei pääse. Risk hõlmab olukorda, kus veebileht suunab kasutaja teistesse keskkondadesse. Ka nn avalik või informatiivne veebikiht kujutab endast tehniliselt täisfunktsionaalset veebirakendust, mille kaudu toimub lehitseja ja erinevate serverite vaheline andmeside. Selline andmeside realiseerub muu hulgas HTTP(S) päringute, JavaScripti kaudu tehtavate API-kutsete (XHR, fetch), ümbersuunamismehhanismide ning väliste ressursside laadimise kaudu. Iga nimetatud mehhanism võib võimaldada andmete edastamist väliskeskkonda kas otse (sisendvormid, mailto-lingid) või kaudselt (taustapäringud kolmandate isikute teenustesse).

29.2. Vabaduses olevate isikute internetikasutusele ei kohaldu samasugune suhtluspiirang ning veebilehtede üldised turvameetmed on suunatud eelkõige süsteemi tervikluse, kättesaadavuse ja andmete konfidentsiaalsuse tagamisele. Need meetmed ei ole kavandatud ega piisavad selleks, et välistada üksiku kasutaja igasugune andmeedastus väliskeskkonda.

29.3. Ka see, kui veebilehtede haldajad edastaksid vanglale regulaarselt teavet veebilehtedel tehtavate muudatuste kohta, ei oleks piisav selleks, et välistada kontrollimatu elektrooniline suhtlus. Selline teave oleks deklaratiivne ega asendaks tehnilist verifitseerimist ega järelevalvet, mida vanglateenistus peab tegema. Vangla peaks ka regulaarse teavituse olemasolul tegema lisaks erinevaid toiminguid.

29.4. Kulude juures tuleb eristada esmast seadistust ja püsivat tegevust.

29.4.1. Esmane ühekordne kulu hõlmab veebilehtede põhjalikku tehnilist auditit (funktsionaalsuste ja andmevoogude väljaselgitamine), filtreerimis- ja piirangumehhanismide (nt proksi, tulemüür, CSP reeglid) seadistamist ning testimist ja valideerimist. Esmane audit ja seadistamine kõigi nelja veebilehe puhul oleks lähtuvalt veebilehtede tehnilisest analüüsist kokku www.eesti.ee lehe puhul 10-15 tööpäeva, www.emta.ee puhul 8-12 tööpäeva, www.politsei.ee lehe puhul 6-10 tööpäeva, www.justdigi.ee puhul 4-7 tööpäeva, st kokku u 28-44 tööpäeva. Kui arvestada, et tööd teevad korraga 2-3 spetsialisti, oleks tööde kestus u 2-4 nädalat, kokku u 30-45 tööpäeva. Ühekordne kulu oleks u 7500 - 18 000 eurot.

29.4.2. Sellele lisandub püsiv aastaringne seire ja hooldus. Kõigi nelja lehe koosmõjus oleks vaja tagada pidev muutuste jälgimine (kasutajaliides, lingid, API-d, autentimine), lubatavate lehekülgede uuendamine (domeenid, otspunktid, testimine, kas blokeeringud toimivad) ja intsidentide käsitlemine. See tähendaks lisaks vähemalt üht täistööajaga spetsialisti. Perioodilise lisakoormuse (auditid, muudatused) aastane töömaht põhiseire osas oleks u 200-220 tööpäeva ning lisaauditid u 20-40 tööpäeva. Kokku seega u 220-260 tööpäeva aastas, millega kaasneb rahaline kulu kokku u 60 000 - 70 000 eurot aastas. Veebilehti tuleb jälgida iga päev. Automatiseeritud monitooring peab olema pidev ja sellele peaks lisanduma regulaarne käsitsi kontroll kui igapäevane ülesanne.

29.4.3. Kokkuvõtvalt oleks kogukulu esmasele auditile 7500 - 18 000 eurot, jooksvad kulud u 60 000 - 70 000 eurot, st kokku kuni 88 000 eurot esimesel aastal. Igal järgneval aastal oleks kulu 60 000 - 70 000 eurot aastas. Nelja veebilehe turvaline lubamine vanglate kontekstis tähendab seega pidevat tehnilist järelevalvet, vähemalt ühe spetsialisti püsivat töökoormust, kümnete tuhandete eurode suurust aastast kulu ning ka siis ei ole võimalik riski täielikult elimineerida.

29.4.4. Kui juurdepääs veebilehtedele oleks piiramatu, kuid kasutusvõimalus oleks üks tund nädalas, siis oleksid kulud järgmised. 1) Kinnipeetavate tegevuse ja veebilehtede muudatuste jälgimisele kuluva monitoorimissüsteemi arendamine 330 000 eurot (ühekordne kulu), millele lisandub vangla tööjõukulu 190 080 eurot ning RIK-i tööjõukulu 79 200 eurot aastas. 2) Iga veebilehe seadistamisega seotud kulud. Ühe veebilehega seotud püsitööde maksumus varieerub sõltuvalt veebilehe keerukusest, kuid keskmiselt on see 3000-8000 eurot.

29.5. Praegu tehakse lubatud veebilehtede puhul suures osas samu kontrollitegevusi, kuid igapäevast ulatuslikku seiramist ega pidevat asutuste vahelist infovahetust ei toimu. Kui vanglateenistus saab teavet võimaliku probleemi või turvariski kohta, kontrollitakse olukorda ning vajaduse korral muudetakse seadistusi. Veebilehtede igapäevane ja põhjalik kontrollimine eeldaks märkimisväärseid lisavahendeid ja moodustaks vanglateenistuse sisutegevuste eelarvest ebaproportsionaalselt suure osa.

 

ARVAMUSE ANDMISEKS MENETLUSSE KAASATUD ASUTUSED

Riigi Infosüsteemi Amet

30. Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) arendab Eesti teabevärava veebilehte. RIA ei tuvastanud olulisi Eesti teabevärava veebilehe kuritarvitamise riske, juhul kui kasutajal ei ole võimalik kasutada e-teenuseid. Sel juhul saab Eesti teabevärava külastaja tutvuda vaid avalikult kättesaadava infoga riigi teenuste kohta, kas veebilehe või vestlusroboti Bürokratt kaudu. Võimalusi võtta lubamatult ühendust kolmandate isikutega www.eesti.ee veebilehe kaudu ei tuvastatud.

31. Eesti teabevärava turvalisuse tagab peamiselt see, et RIA rakendab Eesti infoturbestandardit ja järgib küberturvalisuse seaduse nõudeid. Samuti on RIA läbinud kohustuslikud auditid. Veebilehe arenduses järgitakse kuritarvitamise riskide vähendamiseks turvalise arenduse põhimõtteid, sealhulgas tehakse koodiülevaatusi, valideeritakse serveripoolseid sisendandmeid, tehakse autoriseerimise kontrolle ning kasutatakse tavapäraste veebirünnete vastaseid kaitsemeetmeid.

Maksu- ja Tolliamet

32. Kui anda kinnipeetavatele ligipääs MTA veebilehele, ei piirdu MTA hinnangul risk ainult e-teenustega. Võimalikud riskikohad on MTA avalehel (https://emta.ee), kus on viited avalikele päringutele, otsingule ja muudele lahendustele. MTA veebilehel on juturobot Bürokratt. MTA veebilehe otsingumootoris ei piirdu otsing üksnes www.emta.ee sisuga, vaid teavet otsitakse ka teistelt valitsusportaali veebilehtedelt. MTA veebileht sisaldab erinevaid päringuid, näiteks viitenumbri-, võla- ja avalike andmete päring. Samuti on veebilehel viited erinevatele vormidele (pöördumine, vihje esitamine jne), st see on kasutatav suhtluskanalina.

33. MTA veebikeskkond on tehniliselt keerukas e-teenuste platvorm, mille põhieesmärk on võimaldada kasutajatel teha isikustatud toiminguid ning suhelda riigiasutusega digitaalselt. Vanglateenistuse vaatest tähendab see seda, et välistada tuleb kõik funktsioonid, mis võimaldavad kasutajal end tuvastada, algatada andmevahetust või kasutada veebilehte suhtluskanalina. See eeldab nii autentimisvõimaluste blokeerimist kui ka laiemat tehnilist kontrolli kõigi andmeside mehhanismide üle. Kuna vabaduses olevate isikute internetikasutusele ei kohaldu samasugune suhtluspiirang, on veebilehtede turvameetmed praegu suunatud eelkõige süsteemi tervikluse, kättesaadavuse ja andmete konfidentsiaalsuse tagamisele. Need meetmed ei ole kavandatud ega piisavad selleks, et välistada üksiku kasutaja igasugune andmeedastus väliskeskkonda.

34. Kuritarvitamise riskide vähendamiseks või välistamiseks võiks kaaluda ka Rahvusarhiivi DIGAR-i lahendust, mis võimaldab genereerida veebilehe sisust staatilised kuvatõmmised, mida kuvatakse rahvusarhiivi lehel. Rahandusministeeriumi vana veebilehe näitel luuakse sel juhul vaikimisi url, mille avalehel kuvatakse kalendrivaadet https://veebiarhiiv.digar.ee/a/*/rahandusministeerium.ee/, ning valides kalendrist staatilise kuvatõmmise genereerimise kuupäeva, kuvatakse vastava kuupäeva seisuga sisu (näitena valitud 29.11.2023: https://veebiarhiiv.digar.ee/a/20231129155551/https://www.fin.ee/). Rahvusarhiivilt saadud informatsiooni kohaselt oleks MTA veebilehte võimalik arhiveerida (st genereerida veebilehe sisust staatilised kuvatõmmised) näiteks kord kuus ning sellisel juhul oleks see tasuta.

35. See, kas MTA saaks vanglaid teavitada oma veebilehtedel tehtavatest muudatustest, sõltub sellest, kas üldse, millisele infole ja mis viisil kinnipeetavatele ligipääs võimaldatakse. Kui anda ligipääs üksnes arhiveeritud veebilehtedele, ei ole jooksvatest muudatustest vaja teavitada.

 

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED

36. VangS § 31¹ v.r esimene lause (s.o 1. augustist 2019 kuni 31. märtsini 2024 kehtinud redaktsioonis) osas, milles see välistas kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava ligipääsu JM-i, MTA, PPA ning Eesti teabevärava (www.eesti.ee) veebilehtedele.

 

„Kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. [---].

 

[RT I, 18.02.2023, 3 - jõust. 15.02.2023 - Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab vangistusseaduse § 31¹ esimese lause (alates 1. augustist 2019 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see välistab kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava ligipääsu Riigikohtu veebilehe osale, millel ei avalikustata Riigikohtu lahendeid, ja Ametlike Teadaannete võrguväljaandele.] “

37. VangS § 31¹ lg 1 (1. aprillist 2024 kehtivas redaktsioonis) osas, milles see välistab kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava ligipääsu JM/JDM-i, MTA, PPA ning Eesti teabevärava veebilehtedele, välja arvatud e-teenuseid puudutavas osas.

„Kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja arvatud turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral ja järelevalve all, vanglateenistuse poolt selleks kohandatud seadmetes lubatud veebilehele juurdepääsuks ning kinnipeetavale vajaliku teenuse või muu käesoleva seaduse eesmärkidega kooskõlas oleva internetilahenduse kasutamiseks.“

38. VSkE § 52¹ lg 1 alates 31. märtsist 2024 kehtivas redaktsioonis osas, milles see välistab kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava ligipääsu JM/JDM-i, MTA, PPA ning Eesti teabevärava veebilehtedele, välja arvatud e-teenuseid puudutavas osas.

„ (1) Kinnipeetaval on õigus turvaliselt kohandatud vangla seadme (edaspidi käesolevas peatükis seade) kaudu juurde pääseda järgmistele veebilehtedele:

1) Eesti ja Euroopa Liidu ametlike õigusaktide andmebaaside veebilehed;

2) Eesti, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Liidu kohtulahendite veebilehed;

3) Riigikogu veebileht;

4) Riigikohtu veebileht;

5) õiguskantsleri veebileht;

6) Ametlike Teadaannete veebileht;

7) tõlkerakenduse veebileht;

8) Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaali tekstiosa.

[---]“

 

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

39. Kolleegium käsitleb esmalt Tartu Halduskohtu taotluse lubatavust ja põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud sätete, samuti volitusnormi tervikuna asjassepuutuvust (I). Seejärel analüüsitakse asjakohaseid põhiõigusi ja nende riivet (II) ning hinnatakse volitusnormi põhiseaduspärasust (III) ja põhiõiguste riive põhiseaduspärasust (IV).

I Asjassepuutuvad sätted

40. Konkreetse normikontrolli menetluses võib Riigikohus tunnistada kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks sellise õigustloova akti või selle sätte, samuti õigustloova akti andmata jätmise, mis oli kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 ja § 14 lg 2 esimene lause). Asjassepuutuv on säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega ehk mille põhiseadusele mittevastavuse ja kehtetuse korral peaks kohus otsustama asja teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (RKÜKo 28.10.2002, 3-4-1-5-02, p 5; 15.03.2022, 5-19-29/38, p 49; RKPJKo 08.05.2026, 5-25-80, p 35).

41. VangS § 31¹ v.r esimese lause kehtivusajal oli kinnipeetava juurdepääs internetile piiratud ametlike õigusaktide andmebaaside, kohtulahendite registri ning Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehega. Alates Riigikohtu üldkogu 15. veebruari 2023. a otsusest asjas nr 3-18-477 tekkis juurdepääs ka Riigikohtu veebilehe osale, kus ei avalikustata Riigikohtu lahendeid, ja Ametlike Teadaannete võrguväljaandele. Kinnipeetaval oli siiski keelatud saada juurdepääsu veebilehtede osale, mis võimaldas elektroonilist suhtlemist (VangS § 31¹ v.r teine lause).

42. 1. aprillist 2024 sätestab VangS § 31¹ lg 1 üldise eeldusena internetile juurdepääsu keelu, misjärel täpsustatakse, millistel tingimustel võib ligipääsu anda. Õigus kehtestada nende tingimuste täidetuse korral konkreetsete veebilehtede loetelu on VangS § 31¹ lg 2 alusel jäetud valdkonna eest vastutavale ministrile. 31. märtsil 2024 jõustusid VangS § 31¹ lg 2 alusel vastu võetud VSkE muudatused, sh § 52¹, kus on sätestatud lubatud veebilehed. Alates 5. maist 2026 kehtiva redaktsiooni järgi on kinnipeetavatel juurdepääs Eesti ja EL-i ametlike õigusaktide andmebaaside veebilehtedele; Eesti, EIK ja EL-i kohtulahendite veebilehtedele; Riigikogu, Riigikohtu, õiguskantsleri, Ametlike Teadaannete ja tõlkerakenduse veebilehtedele ning ERR-i uudisteportaali tekstiosale.

43. Halduskohus tunnistas põhiseadusvastaseks nii VangS § 31¹ v.r esimese lause kui ka kehtiva VangS § 31¹ lg 1 ja VSkE § 52¹ lg 1 osas, mis välistasid kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava ligipääsu JM/JDM-i, MTA, PPA ja Eesti teabevärava veebilehtedele (v.a e-teenuseid puudutavas osas). Kolleegium peab sätteid asjassepuutuvaks, kuna ükski veebilehtedest, millele juurdepääsu puudumist pidas halduskohus põhiseadusvastaseks, ei olnud kummagi regulatsiooni kehtivusajal lubatud veebilehtede nimekirjas ei seaduse ega määruse tasandil. Seega ei oleks halduskohus saanud keelu põhiseadusele vastavuse korral tühistamis- ja kohustamiskaebust rahuldada (vt ka halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 2; RKHKo 01.03.2017, 3-3-1-79-16, p 20).

44. Kolleegium peab vajalikuks kehtiva regulatsiooni osas asjassepuutuvust laiendada ja hinnata VangS § 31¹ lg 1 põhiseaduspärasust koos VangS § 31¹ lg-ga 2, sest koos moodustavad need volitusnormi. Justiitsministri 25. märtsi 2024. a määruse nr 9 aluseks, millega kehtestati enne asjassepuutuvaks loetud VSkE § 52¹ lg 1, oli VangS § 31¹ lg 2. Volitusnormi tegelikud piirid, mõte ja eesmärk tulenevad VangS § 31¹ lg-st 1 (vt haldusmenetluse seaduse § 90 lg 1). Seega tuleb volitusnormina käsitada VangS § 31¹ lg-id 1 ja 2 koos.

II Asjakohaste põhiõiguste riive

45. Kaebaja väitis halduskohtumenetluses, et asjassepuutuv regulatsioon, mis ei võimalda tema kui kinnipeetava juurdepääsu JDM-i, MTA, PPA ja Eesti teabevärava veebilehtedele, on vastuolus PS §-ga 11, § 19 lg-ga 1, §-ga 26, §-ga 29, §-ga 31, §-ga 37 ja § 44 lg-ga 1 ning EIÕK art 10 lg-ga 1 (eespool p 3). Tartu Halduskohus lähtus asja arutamisel PS § 44 lg 1 riivest.

46. Käesoleval juhul on küsimuse all kolme valitsusasutuse (JDM-i, MTA ja PPA) veebilehed ning Eesti teabevärava veebileht. Kõigi nende veebilehtede pidamine on avaliku teabe seaduse järgi kohustuslik (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 31 lg-d 1 ja 3, § 32¹, vt ka AvTS § 1 seaduse eesmärgi kohta). Seaduses on sätestatud ka see, millise oma ülesannetega seotud teabe peab teabevaldaja avalikustama (AvTS § 28 lg 1). Avaliku teabe seaduse algse, 2000. a eelnõu (462 SE, Riigikogu IX koosseis) seletuskirja kohaselt lähtuti seaduse koostamisel sellest, et enamik dokumente koostatakse digitaalsel kujul ning neid on lihtsam ja odavam avalikustada veebilehtedel. Seletuskirja kohaselt „peab arvestama asjaoluga, et mida rohkem on aktiivselt avalikustatud teavet teabevaldaja poolt, seda vähem on teabevaldajal vaja tegeleda konkreetsete teabenõuetega, mis kahtlemata on töömahukam kui teabe avalikustamine“ (lk 20).

47. Praeguses asjas ei ole küsimuse all juurdepääs e-teenustele asjaomaste veebilehtede kaudu, vaid see, millist teavet neil lehtedel avaldatakse. JDM-i (www.justdigi.ee), MTA (www.emta.ee) ja PPA (www.ppa.ee) veebilehed kajastavad teavet nende asutuste tegevusvaldkondade kohta. JDM-i veebilehel avaldatud teave on suures osas õigusteave ja õigusuudised. MTA veebilehelt saab üldist infot eraisiku ja äriühingu maksude ja tulude deklareerimise kohta, maksualast nõu, samuti muud päevakajalist teavet. PPA veebilehel kajastatakse üldist teavet asutuse tegevuse kohta, aga ka politseiuudiseid ja aktuaalseid hoiatusi (näiteks kuidas hoiduda kelmide eest). Kõik nimetatud veebilehed sisaldavad vähem või rohkem õigusteavet, mis on vajalik igale inimesele, sh kinnipeetavale selleks, et nad teaksid oma õigusi ja kohustusi. Kaebaja tõi halduskohtumenetluses esile, et tal on osalus kahes äriühingus. Õigusteave võib olla vajalik ka ettevõtlusega tegelemiseks.

48. Eesti teabevärava (www.eesti.ee) loomine nähti ette AvTS §-ga 32¹. Teabevärava eesmärk on võimaldada isikul saada teabevaldajalt ülevaade tegevusvaldkonnaga seotud õigustest, kohustustest ja alustatud menetluste seisust ning leida teave ja teenused lihtsalt ja mugavalt ühest kohast (AvTS § 32¹ lg 1¹). Veebilehel on kajastatud üldinfo aktuaalsete teemade, Eesti Vabariigi, õigusabi, tarbijakaitse, keskkonna, küberturvalisuse ning registrite ja andmekogude kohta ning eraldi teave eraisikutele ja ettevõtjatele neid igapäevaselt puudutavate teemade kohta. Iseteeninduse kaudu pääseb ligi erinevatele riigi pakutavatele teenustele. Isegi kui e-teenustele juurdepääs on keelatud, sisaldab veebileht igale inimesele, sh kinnipeetavale, asjakohast õigusteavet ja muud ajakohast sisu.

49. Eeltoodust nähtuvalt on vaidluse all olevatel veebilehtedel kajastatud mh üldiseks kasutamiseks levitatav õigusteave. PS § 44 lg-ga 1 kaitstud põhiõigust riivab see, kui riik takistab põhiõiguse kandjal saada vabalt - aega, kohta ja viisi valides - üldiseks kasutamiseks levitatavat teavet, nt piirates juurdepääsu veebilehel avalikustatud teabele. Kuivõrd põhiõiguse kandjaks on ka kinnipidamisasutuses karistust kandvad isikud, riivab interneti kasutamise keeld nende PS § 44 lg-s 1 tagatud põhiõigust (viidatud 3-18-477, p-d 46-48). Sõltuvalt teabe kasutamise eesmärgist võib teabele ligipääsu piirang tuua kinnipeetavate puhul kaasa lisaks teiste põhiõiguste riiveid (nt viidatud 3-18-477 p-s 56 nimetatud põhiõigused, aga riivatud võivad olla ka muud põhiõigused, sh õigus tegeleda ettevõtlusega (PS § 31)).

50. EIK on korduvalt rõhutanud, et ka vanglas tuleb austada EIÕK art-ga 10 kaitstud sõnavabadust. See tähendab, et kinnipeetav peab saama üldiseks kasutamiseks mõeldud teavet vabalt, ilma ametivõimude sekkumiseta. Kuigi kinnipeetavate õigust vabadusele (EIÕK art 5) on kitsendatud, säilivad neil üldjuhul kõik konventsioonis tagatud inimõigused ja põhivabadused, arvestades vangistusega paratamatult kaasnevaid piiranguid (EIKo (SK) 06.10.2005, Hirst vs. Ühendkuningriik (nr 2), 74025/01, p-d 69-70; EIKo (SK) 30.06.2015, Khoroshenko vs. Venemaa, 41418/04, p-d 116 ja 141; vt ka EIKo 04.11.2025 (ei ole jõustunud), Vainik jt vs. Eesti, 17982/21 jt, p 150). Sama põhimõte sisaldub VangS §-s 4¹, mis näeb ette inimväärikuse ja õiguste järgimise kohustuse (vt ka viidatud 3-18-477, p 51).

51. Kuigi EIK ei ole EIÕK art-st 10 tuletanud riigi üldist (positiivset) kohustust luua ligipääs internetile, viitab ta oma lahendites Euroopa Nõukogu ja ÜRO dokumentidele, kus tunnustatakse interneti kui avaliku teenuse väärtust ja selle olulisust inimõiguste kasutamisel. EIK sõnul käsitatakse juurdepääsu internetile üha enam kui õigust, mida näitab see, et rahvusvaheliselt on korduvalt kutsutud riike üles töötama välja tõhusad juhised selleks, et saavutada universaalne juurdepääs internetile ja ületada digitaalne lõhe. See peegeldab EIK hinnangul interneti osatähtsust inimeste igapäevaelus, mida kinnitab ka asjaolu, et üha rohkem teenuseid ja teavet on kättesaadavad vaid internetis (vt ka EIKo 19.01.2016, Kalda vs. Eesti, 17429/10 p-d 23-25, 52; EIKo 09.02.2021, Ramazan Demir vs. Türgi, 68550/17, p-d 32-33). Olukorras, kus osale teabele on interneti kaudu ligipääs antud, on EIK pidanud oluliseks veebipõhist laiemat juurdepääsu õigusteabele, sest see edendab üldsuse teadlikkust ja inimõiguste austamist (Kalda vs. Eesti, p 50; Ramazan Demir vs. Türgi, p-d 37-38), ja haridusteabele (EIKo 17.01.2017 Jankovskis vs. Leedu, 21575/08, p 59 jj; vt ka EIKo 18.06.2019, Mehmet Reşit Arslan ja Orhan Bingöl vs. Türgi, 47121/06).

52. Teabele juurdepääsu piirangute hindamisel tuleb arvestada ka sellega, et Euroopa praeguses karistuspoliitikas peetakse oluliseks seda, et kinnipeetavat valmistatakse järk-järgult ette tema vabastamiseks ja ühiskonda naasmiseks (EIKo (SK) 26.04.2016, Murray vs. Madalmaad, 10511/10, p 70; vt ka EIKo 28.04.2026 (ei ole jõustunud), Antonov vs. Eesti, 48721/22, p-d 57 ja 80). Eluaegsete kinnipeetavate vanglarežiim peab samuti olema kooskõlas taasühiskonnastamise eesmärgiga (viidatud Murray vs. Madalmaad, p-d 101-104; vt ka Euroopa Nõukogu ministrite komitee 1. juulil 2020 uuendatud soovitus Rec(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta ning selle kommentaarid nr 5 ja 6).

53. Praegusel ajal peaks digioskuste omandamine olema rehabilitatsiooni oluline osa. ÜRO 2026. a vanglatele mõeldud käsiraamatu („Handbook on the Use of Technology in Prison Settings“) ühe rehabilitatsiooni kohta esitatud soovituse järgi peavad vangid olema valmis digitaalseks taasühiskonnastumiseks, kuna digitaalne kirjaoskus on sotsiaalse kaasatuse eeltingimus (lk 114, p 5). Eestis on see soovitus eriti aktuaalne, kuna Eesti ühiskonnas mõjutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia peaaegu kõiki eluvaldkondi. Kinnipeetavate tehnoloogiast ja digimaailmast isoleerimine põhjustab veel rohkem tõrjutust, kui nad ei saa vanglas viibimise ajal arenguga kaasas käia.

54. Eelnevast tulenevalt aitab juurdepääs sellisele teabele, mis puudutab valitsusasutuste ja laiemalt riigi tegevust, tagada, et kinnipeetavad saaksid olla kursis ühiskonnas toimuvaga. Seega on juurdepääsul taasühiskonnastav mõju ning see aitab saavutada vangistuse täideviimise eesmärke, milleks on mõjutada kinnipeetavat õiguskuulekalt käituma ja kaitsta õiguskorda (VangS § 6 lg 1).

55. Kuigi PS § 44 lg-s 2 nimetatud teavet (s.o teave mh valitsusasutuste tegevuse kohta) on ka kinnipeetavatel võimalik saada seda neilt asutustelt nõudes, ei asenda teabenõue (AvTS § 6) internetipõhist juurdepääsu. Veebilehed on tänapäeval keskne vahend valitsusasutuse tegevuse kohta teabe jagamiseks ning nende kaudu on teabest ülevaate saamine ja asjakohase teabe leidmine märkimisväärselt lihtsam kui teabenõudega. Kuna veebilehtedel olev teave on ajakohane, ei ole teabenõuet esitades isegi teada, mida üldse küsida, kui juurdepääsu veebilehele endale ei ole. Samuti oleks teabe paberil edastamine või ka suuliselt teabenõuetele vastamine teabevaldajale äärmiselt töömahukas. Riigiasutuste veebilehe pidamise nõue jõustus 1. jaanuaril 2001 ning juba siis leiti, et teabenõude kaudu on sama teabe küsimine ja andmine tunduvalt aja- ja rahakulukam (eespool p 46). Mahukate vastuste saamine võib olla probleemne ka pikaajalisele kinnipeetavale, kelle asjadele on kehtestatud kaalupiirang (VSkE § 57 lg 3). Samuti peab kinnipeetav üldjuhul kandma teabenõudega seotud kulud (VangS § 28 lg 2 esimene lause, vt ka viidatud 3-18-477, p-d 57-61).

III Volitusnormi põhiseaduspärasus

56. Formaalse põhiseaduspärasuse nõude järgi peab põhiõigusi piirav õigustloov akt vastama pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele (RKPJKo 13.06.2005, 3-4-1-5-05, p 9; RKÜKo 01.07.2015, 3-4-1-20-15, p 44).  PS § 3 lg 1 esimesest lausest tuleneva seaduslikkuse põhimõtte kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seaduslikkuse põhimõtte osaks on seaduse reservatsiooni põhimõte, mille kohaselt peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Seadusandja pädevuses oleva küsimuse delegeerimine täitevvõimule ja täitevvõimu sekkumine põhiõigustesse on lubatud üksnes seaduses sätestatud ja põhiseadusega kooskõlas oleva volitusnormi alusel. Seega on PS § 3 lg 1 esimesest lausest tulenevalt määrus põhiseadusega vastuolus juhul, kui see on antud põhiseadusvastase volitusnormi alusel, ilma volitusnormita või ei ole volitusnormiga kooskõlas (RKÜKm 26.06.2014, 3-2-1-153-13, p 69; RKPJKo 18.05.2015, 3-4-1-55-14, p-d 46-47; 22.05.2023, 5-23-5, p 18).

57. 1. aprillil 2024 jõustunud seadusemuudatuse (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine, 227 SE, Riigikogu XV koosseis) eelnõu seletuskirja (lk-d 11-12) kohaselt sooviti muuta VangS § 31¹ norme muu hulgas Riigikohtu suuniste alusel vähem jäigaks ning seetõttu delegeeriti õigus kehtestada interneti kasutamise detailsem regulatsioon valdkonna eest vastutavale ministrile. Mõistes seadusandja eesmärki tagada paindlikkus, ei vasta VangS § 31¹ lg-d 1 ja 2 aga volitusnormilt nõutavale määratuse ega seadusereservatsiooni tingimusele. Volitusnormi piirid, mõte ja eesmärk on praegusel juhul sõnastatud vaid riigi huvidest lähtudes, arvestamata põhiõiguste kaitse vajadust. VangS § 31¹ lg 1 näeb ette interneti kasutamise keelu, v.a „turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral ja järelevalve all, vanglateenistuse poolt selleks kohandatud seadmetes lubatud veebilehele juurdepääsuks [---]“. VangS § 31¹ lg 2 annab justiits- ja digiministrile õiguse kehtestada määrusega muu hulgas lg-s 1 nimetatud veebilehtede loetelu, samuti internetilahenduste kasutamise tingimused, korra ja turvanõuded. Nii on ministril „turvalise tehnilise suutlikkuse puudumisel“ ja muude VangS § 31¹ lg-s 1 nimetatud tingimuste puudumise korral - mille ta on ise enne kehtestanud - võimalik keelata internetile juurdepääs täielikult. Kuigi seadus ei pea sätestama konkreetsete veebilehtede loetelu, ei saa seadusandja delegeerida täitevvõimule täielikku õigust otsustada selle üle, kas üldse ja mil määral põhiõigused tagatakse (vt ka RKÜKo 03.12.2007, 3-3-1-41-06, p 22; RKPJKo 17.12.2019, 5-19-40, p 50). Täielik keeld oleks vastuolus Riigikohtu lahenditega, kus on juba peetud teatud veebilehtedele juurdepääsu puudumist põhiseadusega vastuolus olevaks (RKHKo 31.05.2007, 3-3-1-20-07; RKÜKo 15.02.2023, 3-18-477). Absoluutne keeld võib olla vastuolus ka EIK praktikaga (vt p-d 51-52). Asjaolu, et kehtiva VSkE § 52¹ lg 1 loetelu sisaldab veebilehti, mis olid nimetatud VangS § 31¹ v.r. esimeses lauses, ega halvenda seega kinnipeetavate olukorda võrreldes 1. aprillile 2024 eelnenud ajaga, ei muuda põhiseadusvastast volitusnormi põhiseaduspäraseks.

58. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kolleegium VangS § 31¹ lg-d 1 ja 2 PSJKS § 15 lg 1 p 2 alusel põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.

59. PSJKS § 58 lg-le 3 tuginedes lükkab kolleegium otsuse jõustumise p-s 58 nimetatud osas edasi. Kuna volitusnormi kehtetuks tunnistamisega muutuvad kehtetuks ka selle alusel vastu võetud määruse sätted, tuleb anda seadusandjale aega vangistusseaduse sätete muutmiseks ja vajaduse korral uue volitusnormi kehtestamiseks. Eespool viidatud Riigikohtu lahendites ja EIK praktikas tunnistatakse kinnipeetavate õigust internetile juurdepääsule eelkõige õigusteavet ja hariduse omandamisega seotud teavet sisaldavate veebilehtede puhul. Kui tunnistada volitusnorm kehtetuks otsuse jõustumisest, siis muudaks see olukorra kinnipeetavate jaoks õigusselgusetuks ega täidaks oma eesmärki. Seadusandja peab tagama, et kinnipeetavate juurdepääs internetile on reguleeritud lähtudes Riigikohtu ja EIK senisest praktikast ning käesolevas otsuses halduskohtu algatatud konkreetse normikontrolli kohta võetavast kolleegiumi seisukohast (otsuse II ja IV osa). Arvestades seda, et otsuse kuulutamine jääb Riigikogu kevad- ja sügisistungjärgu vahelisse aega, lükkab Riigikohus otsuse jõustumise volitusnormi kehtetuks tunnistamise osas edasi maksimaalselt võimaliku kuue kuu võrra. Kuni otsuse selles osas jõustumiseni kehtivad VangS § 31¹ lg-d 1 ja 2 volitusnormina edasi (vrd RKÜKo 25.01.2018, 2-15-17249, p 88). Kolleegium märgib lisaks, et PSJKS § 58 lg 3 alusel tehtud otsusel ei ole kõigi inimeste suhtes tagasiulatuvat toimet (vt RKÜKo 10.03.2008, 3-3-2-1-07, p 20).

60. Kuna VangS § 31¹ lg-tes 1 ja 2 sisalduv volitusnorm tunnistatakse kehtetuks edasilükkavalt, hindab kolleegium järgnevalt ka piirangu materiaalset põhiseaduspärasust ning käesolevas asjas halduskohtus põhiseadusvastaseks tunnistatud norme konkreetsetele neljale veebilehele juurdepääsu puudumise osas.

IV Riive põhiseaduspärasus

61. Järgnevalt hindab kolleegium piirangu seaduslikku eesmärki (A) ja selle proportsionaalsust (B).

A. Piirangu eesmärk

62. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kohtupraktika järgi ei tohi piirangud kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav (RKPJKo 26.05.2015, 3-4-1-59-14, p 18).

63. Põhiõigus saada vabalt üldiseks kasutamiseks mõeldud teavet on PS § 44 lg-s 1 tagatud seadusereservatsioonita. Riigikohtu praktika kohaselt võivad selliselt tagatud põhiõiguse riivet õigustada teiste isikute põhiõigused või muud põhiseaduslikku järku väärtused (RKÜKo 17.03.2003, 3-1-3-10-02, p 28; viidatud 3-18-477, p 63).

64. Tartu Halduskohus, samuti Riigikogu ning justiits- ja digiminister põhjendavad kinnipeetavate internetile juurdepääsu piirangut vajadusega takistada vanglavälist suhtlust, mis jääb vanglateenistuse kontrolli alt välja, ning vajadusega tagada, et süüdimõistetu ei paneks karistuse kandmise ajal toime uut kuritegu. Juurdepääsukeeldu kaebaja soovitud neljale veebilehele ei põhjendata mitte sellega, et neil veebilehtedel olev teave oleks kinnipeetavatele kahjulik, vaid sellega, et valitsusasutuste veebilehtede teatud osad võimaldavad kinnipeetavatele keelatud suhtlemist (nt teabenõude vorm, avalduse ja tagasiside vorm, foorum, lingid/hüperlingid teistele platvormidele, sh sotsiaalmeedia rakendustele jne).

65. Vanglaväline suhtlus, sh kokkusaamised ja suhtlus muude vahendite kaudu, on kehtivas vangistusseaduses üksikasjalikult reguleeritud (VangS 2. ptk 3. jagu). Vanglateenistus kontrollib, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab (VangS § 29 lg 2¹). Seejuures võib suhtlust piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke (VangS § 28 lg 3 esimene lause). Lisaks näeb VangS § 66 lg 1 ette julgeoleku tagamise üldsätte, mille kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Kinnipeetavate elektrooniline suhtlus, mis väljub vanglateenistuse kontrolli alt, on keelatud põhjusel, et muidu ei saa vangla eelnimetatud ülesandeid täita. Seega ei või kinnipeetaval olla juurdepääsu veebilehe osale, mille kaudu on võimalik saata või saada kirju või pidada kõnesid, sest vanglal puuduks sellise suhtluse üle kontroll.

66. Justiits- ja digiministri sõnul võimaldab interneti kasutamise keeld muuta vangla kontrolli alt väljuva suhtluse keerulisemaks ja tagada nii ühiskondlikku turvalisust, sh vangla julgeolekut, ja riigi sisemise rahu kaitset. Veebilehtedel kinnipeetavate suhtlemisvõimaluste piiramise kohta selgitas JDM-i veebilehte haldav RIK, et kasutatakse kahte lahendust: filtrisüsteemi ning veebilehe ja infosüsteemi kohandamist kasutajale. JDM-i veebilehe puhul on praegu kasutusel filtrisüsteem, st veebilehele on seatud reeglid võrgutasandil. Suuremate veebilehtede ja infosüsteemide puhul võib filtrite seadistamine siiski olla keeruline. Veebilehe kohandamine tähendab seda, et juba veebilehe loomisel arvestatakse, et on olemas eraldi kasutajagrupp, kes saab lehe sisule teistsuguse juurdepääsu (nt avaliku e-toimiku puhul) (eespool p 18 alapunktidega). MTA sõnul tuleks ka nende veebilehe kinnipeetavatele kättesaadavaks tegemisel välistada kõik funktsioonid, mis võimaldavad kasutajal end tuvastada, algatada andmevahetust või kasutada veebilehte suhtluskanalina. Selleks, et kuritarvitusi vähendada või välistada, oleks võimalik kasutada Rahvusarhiivi DIGAR-i lahendust, mis võimaldab genereerida veebilehe sisust staatilised kuvatõmmised, mida kuvatakse rahvusarhiivi lehel. Kui arhiveerida MTA veebilehte kord kuus, oleks see tasuta (eespool p-d 33-34). Eesti teabevärava veebilehte haldav RIA mingeid erilisi ohte selles ei näe, kui kinnipeetavad kasutaksid veebilehte e-teenusteta (eespool p 30). Kuigi PPA oma seisukohta ei esitanud, saab PPA veebilehe puhul võtta arvesse justiits- ja digiministri üldist selgitust, et enne kinnipeetavatele kättesaadavaks tegemist tuleb veebilehtedelt eemaldada või seal blokeerida kõik funktsioonid, mis võimaldavad sisestada andmeid, algatada suhtlust või logida teenustesse sisse.

67. Justiits- ja digiministri Riigikohtule esitatud arvamuse kohaselt maksaks vaidluse all oleva nelja veebilehe esmane audit ja seadistamine 7500 - 18 000 eurot, millele lisanduksid alates seadistamisest jooksvad kulud u 60 000 - 70 000 eurot aastas. Nelja veebilehe turvaline lubamine vanglates tähendaks justiits- ja digiministri väitel pidevat tehnilist järelevalvet, sh vähemalt ühe spetsialisti püsivat tööd. Tema sõnul ei piisaks järelevalveks elektroonilise suhtluse üle sellest, kui konkreetsete veebilehtede haldajad edastaksid vanglale regulaarselt teavet oma lehtedel tehtavate muudatuste kohta. Vangla peaks tegema ka ise lisatoiminguid (eespool p-d 29.3 ja 29.4 koos alapunktidega).

68. Kolleegium peab usutavaks menetlusosaliste väidet, et turvaaukude esinemisel saaksid kinnipeetavad heade IT-teadmiste korral kasutada ka valitsusasutuste veebilehti lubamatuks vanglaväliseks suhtluseks. Võimaluse kuritarvitusteks võib teoreetiliselt luua ka veebilehe arendust tegeva asutuse või isiku töötaja. Seega tuleks ligipääsu andmisel soovitud veebilehtedele - mis ise mingit ohtu ei kujuta, vaid vastupidi, millel olev teave aitab kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele - tagada, et seal ei toimuks seadusega keelatud suhtlust.

69. Nagu märkis ka üldkogu, saab PS § 44 lg 1 põhiõiguse riive legitiimseks eesmärgiks pidada ühiskonna turvalisuse ning riigi sisemise rahu tagamist sellega, et takistatakse vanglateenistuse kontrolli alt välja jääv vanglaväline suhtlus. Riigikohus on ka varem leidnud, et PS § 44 lg-ga 1 kaitstud õiguse puhul võib põhiseaduslikku järku väärtuseks, mis õigustab kinnipeetavatele internetile juurdepääsu piiramist, olla Eesti riigi põhiseaduse preambulis väljendatud sisemise rahu kaitse eesmärk (viidatud 3-18-477, p-d 64-65; 3-3-1-5-09, p-d 31 ja 35). Samasugune eesmärk on ette nähtud EIÕK art 10 lg-s 2, mis lubab sõnavabadust (sh õigust saada teavet) piirata mh ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, samuti kaasinimeste õiguste kaitseks (viidatud Kalda vs. Eesti, p 47; Ramazan Demir vs. Türgi, p 40).

70. Interneti kasutamise keelu eesmärgiks saab pidada ka avalike vahendite säästlikku kasutamist. Siiski ei ole praegusel juhul tegemist iseseisva eesmärgiga, vaid avalike vahendite säästlik kasutamine on lõppkokkuvõttes riigi sisemise rahu kaitsmise teenistuses (viidatud 3-18-477, p 65).

B. Regulatsiooni proportsionaalsus

71. Piirangu proportsionaalsust hinnatakse kolmeastmelise testiga: kõigepealt hinnatakse abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajaduse korral ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt eesmärkide tähtsust (Riigikohtu järjepidev praktika alates RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15; RKÜKo 21.01.2014, 3-4-1-17-13, p-d 32-35; RKÜKo 15.02.2023, 3-18-477, p 77).

72. Halduskohus leidis, et vaidlustatud piirang on sobiv ja vajalik, kuid ei ole mõõdukas. Riigikogu ning justiits- ja digiminister peavad piirangut sobivaks, vajalikuks ja mõõdukaks. Õiguskantsler ei väljendanud arvamust eraldi piirangu sobivuse ja vajalikkuse kohta, kuid ei pea seda mõõdukaks vahendiks ühiskonna turvalisuse saavutamiseks.

73. Menetlusosalised ei erista oma arvamustes kõne all olevaid nelja veebilehte - JDM, MTA, PPA ja Eesti teabevärav. Kolleegium peab samuti otstarbekaks käsitleda kõiki veebilehti koos, kuna nende pidamine on avaliku teabe seaduse kohaselt kohustuslik ning kõigil veebilehtedel avaldatakse teavet valitsusasutuste ja riigi tegevuse kohta, sh õigusteavet.

Sobivus ja vajalikkus

74. Kolleegium leiab, et piirang on sobiv ja vajalik ühiskondliku turvalisuse - nii vangla julgeoleku kui ka väljaspoole vanglat jäävate isikute turvalisuse - ja riigi sisemise rahu tagamiseks. Välistades ligipääsu vaidlusalustele veebilehtedele, välistab see ühtlasi vanglateenistuse kontrolli alt välja jääva vanglavälise suhtluse. Veebilehel suhtlusvõimaluste piiramine (veebilehe esmane audit ja seadistamine ning hilisem järelevalve) oleks kulukam, kui seda on veebilehele ligipääsu täielik keelamine. Seda isegi juhul, kui sama teabe muul viisil küsimisega kaasneksid samuti tööjõu- ja materjalikulud jms. Kulud kaasneksid ka sellega, kui kinnipeetav peaks soovitud veebilehele ligipääsuks esitama taotluse ning vanglateenistus otsustab ligipääsu üle kaalutlusõiguse alusel. Kuigi Rahvusarhiivi DIGAR-i teenuse kasutamine võib olla tasuta, ei pruugi selle teenuse kasutamine olla iga veebilehe puhul sobiv lahendus. Põhiõigust vähem riivates ei ole ilmselt võimalik saavutada eespool nimetatud legitiimset eesmärki sama efektiivselt kui juurdepääsu keelamisega (vt ka viidatud 3-18-477, p 78).

Mõõdukus

75. Mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt PS § 44 lg-sse 1 sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt vaidlustatud regulatsiooni eesmärkide kaalukust.

76. Teabe saamise õigusesse sekkumine on intensiivne. Veebilehtedel olevat teavet on keeruline küsida muul viisil, sh teabenõudega, kuna kinnipeetavale ei ole teada, mis info ajakohastatud lehel täpselt avaldatud on. Arvestades seda, et tegemist on Eesti riigi tegevuse kohta ulatuslikku teavet andvate lehekülgedega, on selline teave kinnipeetavale oluline nii kinnipidamise ajal kui ka pärast seda, et ta saaks vanglast vabanedes võimalikult lihtsalt digitaliseerunud ühiskonda sulanduda. Praegusel juhul ei kujuta soovitud veebilehed ise endast ohtu ega peaks kinnipeetavatele sisu poolest keelatud olema. Samuti on küsimuse all vaid juurdepääs konkreetsetele veebilehtedele, mitte nende kaudu e-teenuste kasutamine ega linkide kaudu muudele veebilehtedele pääsemine.

77. Teiselt poolt on kaalul olevaks väärtuseks vajadus tagada ühiskonna turvalisus ja riigi sisemine rahu, kasutades seejuures avalikke vahendeid võimalikult säästlikult. Juurdepääsuga täiendavatele veebilehtedele võib lisanduda oht kuritarvitusteks ning nende ärahoidmiseks peavad valitsusasutused ja veebilehti haldavad isikud tegema kulutusi. Siiski ei ole kolleegiumi hinnangul praegusel juhul esitatud selliseid põhjendusi, mis annaksid alust pidada eelnimetatud eesmärki kaalukamaks kui kinnipeetavate õigust teabele juurdepääsuks interneti vahendusel. Kolleegiumile ei nähtu esitatud seisukohtadest, et vangla või vanglate tegevust korraldav justiits- ja digiminister oleksid kaalunud erinevaid võimalusi, kuidas anda laiem juurdepääs riigi toimimise kohta teavet sisaldavatele veebilehtedele, tagades samas vangla ja ühiskonna turvalisus.

78. Justiits- ja digiminister kirjeldas, kuidas on ka asjaomaste veebilehtede kaudu võimalik alustada keelatud suhtlust, ning viitas mõnele varasemale juhtumile. Samas ei nähtu praeguse kohtuasja materjalidest, et VSkE § 52¹ lg 1 alusel juba juurdepääsetavate veebilehtede kaudu oleks märkimisväärseid kuritarvitusi toimunud. Justiits- ja digiministri esitatud arvutuste kohaselt maksab veebilehtede iga-aastane seire ja hooldus 60 000 - 70 000 eurot (eespool p 67). Kuigi kolleegium ei sea kahtluse alla, et täiendavate veebilehtede järelevalvevajadus tähendab lisakulutusi, nähtub justiits- ja digiministri samast vastusest, et praegu lubatud veebilehtede igapäevast kontrolli ei toimu (eespool p 29.5). Seega ei ole ka ilma pideva kontrollita kuritarvituste oht suur. Samuti jääb arusaamatuks, miks on vaidlusaluste veebilehtede puhul kuluna arvesse võetud igapäevase kontrollimise vajadust, kui seda praegu vajalikuks ei peeta. Kalda vs. Eesti kohtuasjas ei pidanud EIK sõnavabaduse riivet põhjendatuks, kuna riik ei olnud tõendanud lisanduvate veebilehtedega kaasnevate kulutuste suurust (viidatud Kalda vs. Eesti, p 53; analoogselt Ramazan Demir vs. Türgi, p 46; vt ka RKÜK 30.06.2017, 3-3-2-1-16, p 24).

79. Olukorra teeb justiits- ja digiministri väitel keerulisemaks see, et vanglad ei saa jooksvat teavet veebilehtede muutmise kohta teistelt asutustelt ning teistel asutustel ei ole kohustust sellist teavet anda. Samas märgib ta, et lõppastmes on turvalisuse tagamine igal juhul vangla ülesanne (eespool p-d 27, 29.3 ja 67). Kolleegiumi hinnangul, isegi kui lõppvastutus kinnipidamisasutuses turvalisuse ja korra hoidmise eest on vanglal endal, võiks koostöö valitsusasutuste vahel - olgu see kokkuleppepõhine või saavutatud õigusaktide kaudu kohustuse kehtestamisega - aidata kuritarvitusi vähendada. Ka praeguses menetluses on vaidlusaluste veebilehtede haldajad selgitanud, et kuritarvituste ohu vähendamiseks on võimalik rakendada erinevaid meetmeid. Kasutada saab filtrisüsteemi ja veebilehtede konkreetsetele kasutajatele kohandamist, aga asjakohane võib olla ka Riigiarhiivi DIGAR-i lahendus. JDM-i veebilehte haldava RIK-i sõnul ei ole ühte õiget lähenemist, vaid iga veebilehe puhul tuleb võtta arvesse selle keerukust, sisu ja funktsionaalsusi. Kolleegium leiab, et seda, milline on iga veebilehe puhul kõige ökonoomsem ja optimaalsem lahendus, saab hinnata veebilehte haldav asutus ise. Isegi kui kõigi veebilehtede puhul ei pruugi tasuta DIGAR-i lahendus olla sobiv, siis mõne veebilehe puhul võib just see olla parim valik, mis võimaldab kulusid märkimisväärselt kokku hoida. Sellisel juhul saaks ka DIGAR-i kaudu n-ö koopia kättesaadavaks tegemisega lugeda PS § 44 lg-s 1 sätestatud kohustuse täidetuks.

80. Õiguskantsler ja kaebaja tõid lisaks esile, et turvariske võivad aidata maandada korralduslikud meetmed. Varem said kinnipeetavad arvuteid kasutada taotluse alusel. Kuigi nüüd kasutavad kinnipeetavad neile seadistatud tahvelarvuteid, on vanglate eluosakondades jätkuvalt olemas ruumid statsionaarsete arvutitega. Kui vaidlusalustele veebilehtedele tagataks ligipääs statsionaarses arvutis kinnipeetava taotluse alusel, annaks see vanglale parema ülevaate sellest, kes ja millal veebilehti külastas, ning eeldatavasti oleks lihtsam kontrollida võimaliku väärkasutuse kahtlusi. Kuigi seadusega võib näha ette aluse piirata väärkasutuse või konkreetsest kinnipeetavast lähtuva ohu korral sellele kinnipeetavale internetile juurdepääsu (vrd VangS § 69), ei saa turvariskidega õigustada täielikku ligipääsukeeldu vaidlusalustele veebilehtedele kõigi kinnipeetavate suhtes.

81. Lisaks tuleb vastukaaluks neile kuludele, mis kaasnevad täiendavate veebilehtede interneti teel kättesaadavaks tegemisega, arvestada kuludega, mida peab kandma asutus, kellele esitatakse kirjalik või suuline teabenõue (tööjõukulu, paberikulu jms, vrd eespool p 46). Kuna kinnipeetav ei saa saata kirju ise, peavad vanglaametnikud samuti selliste teabenõuetega tegelema (tööjõukulu). Teabenõude esitamisega kaasnevad üldjuhul kulud ka kinnipeetavale ning viimase asjadele on kehtestatud koguseline piirang (eespool p 55).

82. Kolleegium leiab, et kuigi riive eesmärgid on tõsised, ei kaalu need praegusel juhul üles kinnipeetava PS § 44 lg-st 1 tuleneva põhiõiguse riivet. Juurdepääsu andmisel neljale veebilehele, millel on valitsusasutuste ja riigi toimimisega seotud teave, saab need vastavalt seadistada ning teha nende üle vähemalt samasugust kontrolli, nagu praegu lubatavate veebilehtede puhul. Selleks vajalik lisakulu on kooskõlas avalike vahendite säästliku kasutamise kohustusega, kui see võimaldab tagada PS § 44 lg-s 1 ette nähtud põhiõiguse riive põhiseaduspärasuse (vt ka viidatud 3-18-477, p 88). Seda eelkõige põhjusel, et juurdepääs soovitud teabele täidab vangistuse täideviimise eesmärki, milleks on mõjutada kinnipeetavat õiguskuulekalt käituma (VangS § 6 lg 1). Tutvumine õigusteabega ja enda ettevalmistamine eluks vabas ühiskonnas teenib taasühiskonnastamise eesmärki. Ka see aitab suurendada ühiskonna turvalisust (vt ka viidatud 3-18-477, p 66). Siiski ei pea kolleegium põhjendatuks kaebaja etteheiteid selle kohta, et avavanglas karistust kandvatele kinnipeetavatele kohaldub eriregulatsioon. Arvestades avavanglasse pääsemise nõudeid ja eesmärki, ei ole võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus, kui kinnises vanglas ja avavanglas kehtib vaidlusaluste veebilehtede kohta erinev regulatsioon.

83. Eelnevast tulenevalt tunnistab kolleegium PSJKS § 15 lg 1 p 2 alusel põhiseadusega vastuolus olevaks VangS § 31¹ esimese lause (1. augustist 2019 kuni 31. märtsini 2024 kehtinud redaktsioonis) osas, milles see välistas kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava ligipääsu JM-i, MTA, PPA ning Eesti teabevärava veebilehtedele, välja arvatud e-teenuseid puudutavas osas. Kolleegium tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ka VangS § 31¹ lg 1 (1. aprillist 2024 kehtivas redaktsioonis) ning justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 52¹ lg 1 (31. märtsist 2024 kehtivas redaktsioonis) osas, milles need välistavad kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava ligipääsu JDM-i, MTA ja PPA ning Eesti teabevärava veebilehtedele, välja arvatud e-teenuseid puudutavas osas.

 

(allkirjastatud digitaalselt)