Teaduste akadeemia ja tööandjate keskliit: Oskustööjõu puudus pidurdab Eesti arengut
Eesti Teaduste Akadeemia hariduskomisjon ja Eesti Tööandjate Keskliit juhivad ühiselt tähelepanu sellele, et kvalifitseeritud tööjõu – sealhulgas oskustööliste
ja inseneride nappus – on kujunenud oluliseks teguriks, mis mõjutab Eesti majanduse arenguvõimalusi ning ettevõtete kasvupotentsiaali.
Sellest lähtuvalt sõnastasid osapooled alljärgnevad avalikkusele ja poliitikakujundajatele suunatud soovitused:
- Sidustada haridussüsteem tihedamalt tööturu vajadustega
Hariduspakkumine kutse- ja kõrgkoolides peab vastama reaalsele tööjõuvajadusele. Soovitame süsteemselt kasutada OSKA uuringute tulemusi ja soovitusi õppekohtade planeerimisel ja rahastamisel.
- Tugevdada kutsehariduse rolli tööjõupuuduse leevendamisel
Ilma konkurentsivõimelise kutsehariduseta ei ole võimalik leevendada tööandjate, sh tööstuse tööjõupuudust. Teeme ettepaneku suurendada kutsehariduse konkurentsivõimet, tagades selle jätkusuutliku
rahastamise ja õppekavade pideva kaasajastamise.
- Vähendada väljalangevust kõikidel haridusastmetel
Iga haridusteelt lahkuv noor süvendab tööjõupuudust. Soovitame rakendada sihipäraseid meetmeid haridusteelt lahkumise vähendamiseks, et suurendada kvalifitseeritud tööjõu järelkasvu. Erilist
tähelepanu tuleb pöörata poiste varajasele haridusteelt lahkumisele.
- Tagada õpetajate järelkasv ja kvaliteet
Õpetajate puudus ohustab haridussüsteemi toimimist. Teeme ettepaneku töötada välja täiendavad meetmed õpetajate, eelkõige matemaatika-, loodusteaduste ja kutseõpetajate nappuse leevendamiseks,
sh motiveerimissüsteemide ja koolitusvõimaluste arendamise kaudu.
- Arendada süsteemselt tehnikaalast huviharidust
Noorte varajane huvi tehniliste erialade vastu ei teki iseenesest. Soovitame suurendada investeeringuid tehnikaalasesse huviharidusse, et toetada noorte huvi kujunemist selliste erialade
vastu juba varajases eas – alustades esimesest kooliastmest ja lasteaiast. Eriti oluline on võimaluste loomine partnerluses ettevõtetega ja väljapool suuremaid linnu.
- Jätkata koolivõrgu ja hariduse juhtimise korrastamist
Ressursside ja juhtimise killustatus vähendab haridussüsteemi efektiivsust ning pidurdab vajalike muutuste elluviimist. Teeme ettepaneku jätkata koolivõrgu arendamist viisil, mis parandab
hariduse kvaliteeti, aitab kaasa haridussüsteemi tõhusamale toimimisele, ressursside paremale kasutamisele ning kvaliteetse hariduse kättesaadavusele Eesti kõikides piirkondades. Ka juhtimist tuleb muuta selgemaks ja anda kõigi taseme koolidele selgem riiklik
tellimus koos rahastuse ning vastutusega.
- Mitmekesistada hariduse rahastamist
Kuigi Eesti on hariduskulude osakaalu poolest SKT-s Euroopa tipus, ei ole see viimastel aastatel taganud kiiremat arengut majanduses. Tulevikus on oluline hariduse
rahastust paremini suunata. Soovitame hariduse riiklik rahastus tagada pigem tööturu ja majandusarengu seisukohast vajalikes valdkondades ning samal ajal võimaldada õppetasude suuremat kasutamist ja eraraha kaasamist valdkondades, mis OSKA vm teadmuspõhise
allika põhjal ei ole ühiskonnas sellisel määral akuutsed. Samuti muuta süsteemsemaks huvihariduse rahastust ja lihtsustada tasuliste välisüliõpilaste arvu kasvatamist kõrgkoolides.
Osapooled rõhutavad, et viivitamine nende muudatustega süvendab tööjõupuudust ning vähendab Eesti majanduse konkurentsivõimet.
Vaata lisaks Eesti Tööandjate Keskliidu
ülevaadet haridusvaldkonna väljakutsetest tööandjate vaates.
Eesti Teaduste Akadeemia hariduskomisjoni
materjalid.
Lisainfo:
Jakob Kübarsepp
Eesti Teaduste Akadeemia hariduskomisjoni esimees
[email protected]
512 1901
Raul Aron
Eesti Tööandjate Keskliidu majanduse ja hariduse valdkonnajuht
[email protected]
564 75111
Teate edastas:
Krista Tamm