RIIGIKOHUS
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
|
Kohtuasja number |
5-26-25 |
|
Otsuse kuupäev |
29. september 2026 |
|
Kohtukoosseis |
Eesistuja Villu Kõve, liikmed Saale Laos, Vahur-Peeter Liin, Juhan Sarv ja Nele Siitam |
|
Kohtuasi |
Karistusregistri seaduse § 28 teise lause põhiseaduspärasuse kontroll |
|
Menetluse alus |
Tartu Ringkonnakohtu 22. aprilli 2026. a määrus kriminaalasjas nr 1-07-15563 |
|
Menetlusosalised |
Riigikogu |
|
Asja läbivaatamise viis |
Kirjalik menetlus |
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1. Tunnistada KarRS § 28 teine lause põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, milles see näeb ette, et pärast karistusandmete registrist kustutamist ei varjata avalikustatud kohtulahendis sellise inimese isikuandmeid, kes on süüdi mõistetud KarS § 404 lg 1järgi.
2. Lükata otsuse resolutsiooni punkti 1 jõustumine edasi kuue kuu võrra arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
3. Otsusel on tagasiulatuv mõju KarS § 404 lg 1 järgi süüdimõistetutele, kes on pärast karistusandmete registrist kustutamist esitanud enda isikuandmete avalikustatud kohtulahendis varjamise taotluse enne käesoleva otsuse avalikult teatavaks tegemist ja kelle taotluse kohta ei ole jõustunud kohtulahendit.
4. Asendada avaldatavas otsuses taotleja XX-i nimi tähemärgiga.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. XX (taotleja) tunnistati Tartu Maakohtu 5. juuni 2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-15563 süüdi mh karistusseadustiku (KarS) § 404 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega üks aasta ja kuus kuud. 20. märtsil 2026 esitas ta Tartu Maakohtule taotluse asendada avalikus arvutivõrgus kättesaadavates kohtulahendites enda nimi initsiaalidega, kuid maakohus jättis selle taotluse 20. märtsi 2026. a määrusega rahuldamata. Taotleja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille kohaselt tema nime ja isikukoodiga kohtuotsuse avaldamine on n-ö täiendav karistus, mis ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. Samuti on see sildistav ning ohustab tema turvalisust.
2. 22. aprillil 2026 rahuldas Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse ning asendas arvutivõrgus avalikustatud Tartu Maakohtu 5. juuni 2009. a otsuses taotleja nime ja isikukoodi tähemärkidega. Samuti tunnistas ringkonnakohus põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata karistusregistri seaduse (KarRS) § 28 teise lause osas, mille kohaselt tuleb avalikustatud kohtulahendis jätta isiku nimi asendamata, kui ta on tunnistatud süüdi KarS § 404 järgi.
Tartu Ringkonnakohtu põhjendused
3. KarRS § 28 teine lause on vastuolus Euroopa Liidu (EL) õigusega, sest see ei näe ette võimalust kaaluda, kas KarS § 404 järgi süüdi tunnistatud inimese karistusandmete jätkuv avalikustamine on põhjendatud. Puudub võimalus otsustada karistusandmete jätkuva avalikustamise üle, võttes arvesse kuriteo asjaolusid, sellest möödunud aega, süüdimõistetu isikut ja käitumist ning kohtulahendi avalikustamise mõju.
4. Lisaks on KarRS § 28 teine lause vastuolus põhiseadusega osas, mille järgi tuleb avalikustatud kohtulahendis jätta isiku nimi asendamata, kui ta on tunnistatud süüdi KarS § 404 järgi. KarRS § 28 teises lauses loetletud kuriteod on erineva raskusastmega. KarS § 404 on spetsiifilise teokirjeldusega ohudelikt, mis ei eelda reaalse tagajärje põhjustamist. Pelk karistus, mis on mõistetud kõnesoleva sätte järgi, ei viita isikust lähtuvale retsidiivsusele ega erista juhuslikku laadi süütamist püromaani süsteemsest tegevusest. Kohtul puudub võimalus kaaluda avalikustamise lõpetamise kasuks ja kahjuks kõnelevaid argumente. Seetõttu on KarRS § 28 teine lause asjassepuutuvas osas ebaproportsionaalne.
5. Ringkonnakohtu põhjendused kattuvad olulises osas põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-26-6 esitatud põhjendustega. Vt lähemalt RKPJKo 29.09.2026, 5-26-6/38, p-d 9-16.
MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED
6. Riigikogu jääb liidetud põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-26-6 esitatud seisukohtade juurde, leides, et KarRS § 28 teine lause on kooskõlas EL õiguse ja põhiseadusega (vt viidatud RKPJKo 5-26-6/38, p-d 18-19).
7. Taotleja leiab, et KarRS § 28 teine lause on põhiseadusega vastuolus osas, milles see ei võimalda asendada avalikustatud kohtulahendis süüdimõistetu nime initsiaalidega pärast tema karistusandmete kustutamist. Puudub võimalus kaaluda, kas isikuandmete jätkuv avalikustamine on endiselt vajalik ja proportsionaalne. Samuti ei ole säte kooskõlas õigusriigi põhimõttega, sest inimesel peab olema tegelik võimalus enda elu pärast karistuse kandmist uuesti üles ehitada.
8. Prokuratuur kordab varem Tartu Ringkonnakohtule avaldatud seisukohta, mille kohaselt KarRS § 28 teine lause võib olla põhiseadusega vastuolus osas, milles see ei võimalda KarS § 404 alusel süüdimõistetud isiku nime asendamist.
9. Õiguskantsler jääb samuti liidetud põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-26-6 esitatud seisukoha juurde, olles arvamusel, et KarRS § 28 teine lause on põhiseadusega vastuolus osas, mille kohaselt tuleb avalikustatud kohtulahendis jätta isiku nimi asendamata, kui ta on tunnistatud süüdi KarS § 404 alusel.
10. Justiits- ja digiminister ning Vabariigi Valitsus arvamust ei esitanud.
VAIDLUSALUNE SÄTE
11. KarRS § 28 sätestab:
„Pärast isiku karistusandmete kustutamist registrist asendatakse avalikustatud kohtulahendites või muudes registrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes isiku nimi initsiaalide või tähemärgiga. Isiku nime ei asendata, kui isik on süüdi mõistetud karistusseadustiku §-s [---] 403-405, [---] sätestatud süüteo toimepanemise eest.“
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12. Esimese või teise astme kohtu algatatud konkreetse normikontrolli menetluses võib Riigikohus tunnistada kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks sellise õigustloova akti või selle sätte, samuti õigustloova akti andmata jätmise, mis oli kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 ja § 14 lg 2 esimene lause). Asjassepuutuv on üldjuhul säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega ehk mille põhiseadusele mittevastavuse ja kehtetuse korral peaks kohus otsustama asja teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (RKÜKo 28.10.2002, 3-4-1-5-02, p 15; 15.03.2022, 5-19-29/38, p 49; 14.05.2025, 3-22-246/31, p 23; vt erisus menetlusnormi kohta, nt RKPJKo 30.06.2026, 5-26-5/14, p 34).
13. Eesti riigisisese sätte kohaldamata jätmine selle vastuolu tõttu EL õigusega ei välista sätte suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve algatamist ega sätte asjassepuutuvust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses. Kolleegium ei näe, et KarRS § 28 teise lause põhiseaduspärasuse kontrollimine võiks kahjustada EL õiguse esimust, ühtsust ja tõhusust. (Vt lähemalt viidatud RKPJKo 5-26-6/38, p-d 37-39 ja seal viidatud kohtupraktika.)
14. Tartu Ringkonnakohus lahendas määruskaebust Tartu Maakohtu 20. märtsi 2026. a määruse peale, millega jäeti rahuldamata taotlus asendada arvutivõrgus avalikustatud Tartu Maakohtu 5. juuni 2009. a otsuses taotleja nimi initsiaalidega.
15. KarRS § 28 teine lause sätestab ühemõtteliselt, et seal loetletud süütegude puhul ei asendata avalikustatud kohtulahendis isiku nime initsiaalide või tähemärgiga ka pärast karistusandmete karistusregistrist kustutamist. Muu hulgas sisaldub viidatud loetelus KarS § 404. Praegusel juhul on taotleja tunnistatud süüdi KarS § 404 lg 1 alusel ning KarRS § 28 teise lause kohaldamisel oleks ringkonnakohus pidanud jätma määruskaebuse rahuldamata.
16. Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni esimene punkt osutab KarS §-le 404 tervikuna. Juriidilisest isikust süüdimõistetu (KarS § 404 lg 2) karistusandmed ei ole isikuandmed ja neile KarRS § 28 (isikuandmete avalikustamise lõpetamine) ei kohaldu. KarS § 404 on kahelõikeline ja inimese saab selle järgi süüdi mõista vaid esimese lõike järgi.
17. Riigikohus on tunnistanud KarRS § 28 teise lause põhiseaduse vastaseks osas, milles see näeb ette, et pärast karistusandmete registrist kustutamist ei varjata avalikustatud kohtulahendis sellise inimese isikuandmeid, kes on süüdi mõistetud KarS § 184 lg 1 või 2 järgi (viidatud RKPJKo 5-26-6/38). Kolleegium jääb nimetatud lahendis väljendatud seisukohtade juurde, märkides täiendavalt järgmist.
18. KarS § 404 lg 1 järgi karistatakse võõra või oma asja süütamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele, rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Võrreldes KarS § 184 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kuritegudega on süütamise eest mõistetav karistus tunduvalt kergem: lisaks vangistusele on võimalik mõista rahaline karistus, puudub vangistuse kõrgendatud alammäär (vt KarS § 45) ning vangistuse ülemmäär on väiksem. Järelikult ei ole seadusandja pidanud KarS § 404 lg 1 teokirjeldusele vastavat süütamist sama raskeks kuriteoks. Ringkonnakohus osutab põhjendatult sellelegi, et KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu ei eelda reaalse tagajärje põhjustamist ning selles kuriteos süüditunnistamine ei viita isikust lähtuvale retsidiivsusele, kuna ei erista juhuslikku laadi süütamist süsteemsest teguviisist (sh püromaania).
19. Toona 18‑aastane taotleja mõisteti mh KarS § 404 lg 1 järgi süüdi 2006. aastal toimepandud süütamisteos. Selle kuriteo eest mõistetud pooleteise aasta pikkune vangistus näitab keskmisest väiksemat teosüüd. Taotleja asjassepuutuvad karistusandmed (sh teiste kuritegude eest, mille karistusandmed tuleb KarRS § 28 esimese lause kohaselt varjata) kustutati karistusregistrist 2014. aastal. Ringkonnakohus tuvastas, et taotlejat on ka hiljem kriminaalkorras karistatud, kuid mitte süütamise eest.
20. Arvestades süütamise eest mõistetud karistuse ärakandmist, karistatuse kustumist rohkem kui kümme aastat tagasi ning asjaolu, et taotlejat ei ole süütamise eest hiljem süüdi mõistetud, ei kaalu teiste inimeste õiguste ja huvide kaitse eesmärk üles avalikustamisega kaasnevat taotleja eraelu puutumatuse riivet.
21. Eeltoodust tulenevalt ning PSJKS § 15 lg 1 p-le 2 tuginedes tunnistab kolleegium KarRS § 28 teise lause põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, milles see näeb ette, et pärast karistusandmete registrist kustutamist ei varjata avalikustatud kohtulahendis sellise inimese isikuandmeid, kes on mõistetud süüdi KarS § 404 lg 1 järgi.
22. Konkreetse normikontrolli eesmärk on teenida eelkõige menetlusosaliste huve. Kolleegium omistab otsuse tagasiulatuva (ex tunc) mõju taotlejale, samuti teistele KarS § 404 lg 1 järgi süüdi mõistetud isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud, kuid kes on esitanud avalikustatud kohtulahendis isikuandmete varjamiseks taotluse, mis on käesoleva otsuse teatavaks tegemise ajal kohtu menetluses. Nimetatud isikute suhtes jõustub käesolev otsus selle avalikult teatavaks tegemisest (PSJKS § 58 lg 2 ja § 62). See tähendab, et pooleliolevates kohtuasjades tuleb lähtuda sellest, et KarRS § 28 teine lause on asjassepuutuvas osas algusest peale kehtetu. (Vt ka viidatud RKPJKo 5-26-6/38, p-d 65-67.)
23. Eelmises punktis nimetamata isikute suhtes lükkab kolleegium otsuse jõustumise PSJKS § 58 lg 3 alusel kuue kuu võrra edasi. See tähendab, et nende isikute puhul tunnistab kolleegium KarRS § 28 teise lause asjassepuutuvas osas kehtetuks edasiulatuvalt (ex nunc) alates päevast, mil käesoleva otsuse avalikult teatavaks tegemisest möödub kuus kuud. Kuigi eraldivõetuna on KarS § 404 lg 1 järgi süüdimõistetute isikuandmete varjamisel mõju kohtute töökoormusele väiksem kui KarS § 184 lg 1 või 2 puhul, tuleb arvestada kumulatiivse mõjuga. (Vt ka viidatud RKPJKo 5-26-6/38, p-d 69-71.)
24. Kuna Riigikohus ei lahenda esimese või teise astme kohtu algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve asjas õigusvaidlust, mis kuulub lahendamisele haldus-, tsiviil-, kriminaal- või väärteoasjades kohaldatavate kohtumenetluse sätete järgi (PSJKS § 14 lg 2 teine lause), ei saa kolleegium hinnata KarRS § 28 teise lause kooskõla EL õigusega. Kohus, kes vaatab läbi kriminaalmenetluse seadustiku § 431 alusel esitatud taotlust avalikustatud kohtulahendis isikuandmete varjamiseks, peab EL õiguse esimuse, ühtsuse ja tõhususe tagamiseks jätma KarRS § 28 teise lause vastuolu korral EL õigusega kohaldamata sõltumata KarRS § 28 teise lause kehtivusest.
(allkirjastatud digitaalselt)