From: Kaido Loor <[email protected]>
Date: 5. September 2026 at 13:02:45 EEST
To: Lauri Hussar <[email protected]>, Toomas Kivimägi <[email protected]>, Arvo Aller <[email protected]>
Subject: Ettepanek juhatusele arendada Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja



Lp Riigikogu juhatus,

 

Kas teil on huvi täiendada Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja?

 

Probleem selles, et Põhiseaduse § 11 lubas meile proportsionaalset, vähimat vajalikku võimu, aga õigusloome vohab nagu umbrohi. Väärtusloome (sh sellest tule maksulaekumine) on kinni reguleeritud.

 

Lühidalt: igal põhiõiguste piirangul peab:

  1. olema eesmärk,
  2. eesmärk peab olema legitiimne,
  3. piirang peab kaasa aitama eesmärgi saavutamisele (kohasus),
  4. piirang peab olema alternatiividest vähima koormavusega (vajalikkus) ning
  5. piirangu põhjendused peavad vastama piirangu mõjule (mõõdukus).

 

Proportsionaalsuse testile mittevastav piirang on kehtetu. See test ei ole aga olnud piisav, et takistada pöörast normivohamist, väga paljudele põhiõigustele juurdepääsu lõputut ’menetlemist’ ja vabaduste ebamõistlikke piiranguid. Selle tulemusega ei saa olla rahul ei poliitikud (sest maksusid laekub „vähe“) ega maksumaksjad (sest vabadused on piiratud).

 

Näib, et sellise normivohamisega suudab iga ühiskond end „nurka värvida“ ning väärtusloome piiramise ja ebapiisavuse tõttu (sõna otseses mõttes) kokku variseda. Tuletame meelde Lätit, Kreekat jpt kes ühel hetkel ei suutnud enam palkasid maksta isegi politseile. Selline hetk ei ole kaugel korra kokkuvarisemisest.

 

Tuleb ka tunnistada, et kaitsevõimet suudame saavutada ja ametnike palkasid suudame maksta suures osas ainult järgmise laenu arvelt. St meie väärtusloome on sedavõrd kinni reguleeritud, et valitsus ei suuda finantseerida riigikaitset ilma laenuta. Me kerjame riigikaitset finantsturgudelt. Proportsionaalsuse test pidi ülereguleerimise lahendama, aga ei suutnud seda.

 

Seega peame endalt küsima, kas arendada proportsionaalsuse testi edasi või leiutada midagi uut selle asemele või kõrvale, või püüda rakendada seda paremini. Sest senine test ei ole selgelt piisav riigi jätkusuutlikkuse saavutamiseks.

 

Minu ettepanek on rakendada proportsionaalsuse testi paremini.

 

Täna on Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskiri (https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Riigikogus-menetletavate-eeln-ude-normitehnika-eeskiri.pdf) proportsionalsuse testi osas üldsõnaline (”§ 5 […] õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed”) ja puudulik:

  1. Eesmärk
    1. Mida pidada legitiimseks eesmärgiks (nt. hoida ära kahju tekkimist teistele isikutele) ja mida mitte pidada legitiimseks eesmärgiks (nt ”reguleerida valdkonda”), puudub. Kui eesmärk on sõnastamata, pole võimalik hinnata, kas piirang on vajalik (eesmärgi saavutamiseks) või mitte. Eesmärgita tegevus on ajaraiskamine.
    2. Eesmärk ei pea olema mitte eelnõul, aga igal piiraval õigusnormil.
    3. Puuduvad kriteeriumid, millega hinnata kas piirangu kehtestamisega saavutati eesmärgile lähenemine või kaugenemine. Nt Planeerimisseadus ei ole saavutanud oma eesmärke, sest menetlused on muutunud veelgi aeglasemaks.
  1. § 2. Seaduseelnõu koostamise vajadus
    1. Puudub igasugune kriteerium, millist olukorda pidada reguleerimist vajavaks ja millist mitte.
    2. Puudub igasugune alternatiivide esitamise, võrdlemise ja alternatiividest vähim koormava piirangu valiku kohustus.
  1. Piirangu kohasus
    1. Misasi on piirangu kohasus ja selle hindamiskriteeriumid puuduvad täielikult.
  1. Mõõdukus
    1. Misasi on piirangu mõõdukus ja selle hindamiskriteeriumid puuduvad täielikult.

 

Kokkuvõtvalt tuleb järeldadam et Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskiri ei vasta elementaarsetele PS nõuetele.

 

Teen ettepaneku see eeskiri muuta selles osas paremaks. Eeskujuks saab võtta Riigikohtu ja teiste riikide põhiõiguste rakendajate praktikat. Vt ka https://pohiseadus.ee/sisu/3482 .

 

Kas võtate selle asja ise ette või teen konkreetse teksti-ettepaneku?

 

Kas sellega on mõtet tegeleda või oleks see tühi töö ja vaimu närimine?

 

Edu,

 

Kaido Loor 

Managing Partner / Juhtivpartner

Vandeadvokaat / Attorney-at-Law

Mobile

Email

Teams

Web

Office

 

(+372) 5646 5758

[email protected]

sip:[email protected]

www.abloor.ee

Tõnismägi 3A, Tallinn

5 korrus/floor

 

Tasuta kliendiparkla: sõida Hariduse 1 ja helista mulle.

Broneeri aeg: https://calendar.app.google/P15Drv9M4fDWABbx9