RIIGIKOHUS
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel

 

Kohtuasja number	5-24-22
Otsuse kuupäev	2. detsember 2024
Kohtukoosseis	Eesistuja Villu Kõve, liikmed Julia Laffranque, Juhan Sarv, Nele Siitam ja Margit Vutt
Kohtuasi	Elektrituruseaduse § 1113 lg 14 põhiseaduspärasuse kontroll
Menetluse alus	Tallinna Halduskohtu 1. juuli 2024. a otsus asjas nr 3-23-836
Menetlusosalised	Riigikogu Õiguskantsler Justiits- ja digiminister Kliimaminister Evecon Solar 435 OÜ ja Evecon Solar 461 OÜ Elering AS
Asja läbivaatamise viis	Kirjalik menetlus

 

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada elektrituruseaduse § 111³ lg 14 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, milles see näeb elektrituruseaduse § 87¹ lg-s 1 nimetatud tagatise rakendamiseks ette üheksast kuust lühema üleminekuperioodi.

2. Mõista Eesti Vabariigilt Evecon Solar 435 OÜ ja Evecon Solar 461 OÜ kasuks välja menetluskulu katteks 2050 eurot ja 70 senti.

3. Jätta Sunly AS-i kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotlus läbi vaatamata.

4. Tagastada OÜ Utilitas Wind ja Sunly AS-i seisukohad nende esitajatele.

 

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Evecon OÜ ja tema tütarettevõtted Evecon Kopli OÜ, Evecon Puhja OÜ, Evecon Sikassaare OÜ, Evecon Solar 417 OÜ, Evecon Püssi OÜ, Evecon Solar 432 OÜ, Evecon Solar 435 OÜ, Evecon Solar 437 OÜ, Evecon Solar 451 OÜ, Evecon Solar 461 OÜ ja Evecon Wind Aravuse OÜ (kaebajad halduskohtumenetluses) on alates 2020. a-st Baltikumis taastuvenergia projekte arendavad ettevõtjad. Nad sõlmisid Elering AS-iga (vastustaja halduskohtumenetluses) maist kuni septembrini 2022 lepingud elektri põhivõrguga tootmissuunaliseks liitumiseks (liitumislepingud).

2. Riigikogu võttis 15. veebruaril 2023 vastu elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 07.03.2023, 21), millega täiendati elektrituruseadust (ELTS) §-ga § 87¹ „Tootmissuunalise liitumise lepingutingimused“. See kohustab turuosalist üle 15 kW elektrilise võimsusega seadme võrguga liitmiseks võrguettevõtjale tootmissuunalise liitumise taotluse esitamise ajaks andma tagatise 38 000 eurot megavoltampri (MVA) kohta. Tagatise nõuet ei rakendata juhul, kui turuosaline on tasunud vähemalt 70% liitumistasust. (ELTS § 87¹ lg 1.) Tagatiseks võib olla tagatisraha või seaduses sätestatud nõuetele vastav garantii (ELTS § 87¹ lg-d 2 ja 3). Kui turuosaline ei anna tähtaegselt tagatist, ei väljasta võrguettevõtja talle liitumislepingu pakkumist ja sellega liitumismenetlus lõppeb või liitumisleping kaotab kehtivuse (ELTS § 87¹ lg 9). Seadusesse lisati ka § 111³ lg 14, mille kohaselt rakendatakse ELTS § 87¹ lg-s 1 nimetatud tagatist ka nende liitumistaotluste ning liitumislepingute suhtes, mis on esitatud või sõlmitud ja täitmisel ELTS § 111³ lg 14 jõustumise ajal. Sellisel juhul tuleb tagatis tasuda 60 päeva möödumisel sätte jõustumisest arvates. ELTS § 87¹ ja § 111³ lg 14 jõustusid 17. märtsil 2023.

3. Elering AS saatis kaebajatele 24. märtsil 2023 e-kirjad, milles juhtis tähelepanu seadusemuudatustest tulenevale kohustusele anda hiljemalt 16. maiks 2023 tagatis - makstes tagatisraha või esitades garantii - ning palus tagatise nimetatud kuupäevaks anda. E-kirjades toodi välja iga liitumislepingu järgi maksmisele kuuluva tagatisraha konkreetne suurus ning selgitati garantiile esitatavaid nõudeid. Samuti märgiti, et tagatist pole vaja anda juhul, kui enne 16. maid 2023 saabub liitumislepingujärgse teise osamakse tähtaeg ja selleks ajas on tasutud vähemalt 70% kogu liitumistasust.

4. Kaebajad esitasid 17. aprillil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebajad leidsid, et Elering AS-i 24. märtsi 2023. a kirjad tagatise maksmise kohustuse kohta on haldusaktid, ning taotlesid nende tühistamist või alternatiivselt nende õigusvastasuse tuvastamist tagatise nõudmise osas. Samuti palusid kaebajad keelata Elering AS-il rakendada kaebajate suhtes liitumismenetluse lõpetamist või liitumislepingute kehtivuse lõppemist ning kohustada täitma kaebajatega sõlmitud liitumislepinguid ja jätkama liitumismenetlust tagatist nõudmata. Kaebajad palusid tunnistada ELTS § 87¹ lg-d 1, 4, 9 ja 10 ning § 111³ lg 14 vastuolus olevaks põhiseaduse (PS) §‑dega 10, 11, 13, 31 ja 32.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 15. mai 2023. a määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse, peatas vastustaja 24. märtsi 2023. a kirjade kehtivuse, keelas vastustajal rakendada kaebajate suhtes ELTS § 87¹ lg-s 9 toodud tagajärge kuni 17. detsembrini 2023 ning kohustas vastustajat jätkama kaebajatega liitumismenetlust ja täitma liitumislepingut, nõudmata neilt tagatist enne 17. detsembrit 2023.

6. Tallinna Halduskohus võttis määrustega vastu Evecon OÜ kaebusest osaliselt loobumise ning Evecon Wind Aravuse OÜ, Evecon Solar 417 OÜ, Evecon Kopli OÜ ja Evecon Puhja OÜ kaebusest loobumise avaldused ning lõpetas menetluse.

7. Tallinna Halduskohus võttis 1. juuli 2024. a otsusega vastu Evecon Solar 451 OÜ ja Evecon Sikassaare OÜ kaebusest loobumise avalduse ja lõpetas nende kaebajata osas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 1) ning jättis Evecon Tsirguliina 2 OÜ, Evecon Püssi OÜ, Evecon Solar 432 OÜ ja Evecon Solar 437 OÜ kaebuse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata ELTS § 111³ lg 14 osas, milles see näeb ELTS § 87¹ lg-s 1 nimetatud tagatise rakendamiseks ette üheksast kuust lühema üleminekuperioodi (resolutsiooni p 3). Halduskohus rahuldas Evecon Solar 435 OÜ ja Evecon Solar 461 OÜ kaebuse (resolutsiooni p 5). Halduskohus tühistas Elering AS-i 24. märtsi 2023. a e-kirjad, keelas Elering AS-il rakendada kaebajate suhtes ELTS § 87¹ lg-s 1 märgitud tagatist ja rakendada tagatise tasumata jätmise tõttu kaebajate suhtes ELTS § 87¹ lg-s 9 nimetatud õiguslikke tagajärgi (resolutsiooni p-d 6 ja 7). Halduskohus kohustas Elering AS-i täitma kaebajatega sõlmitud liitumislepinguid ning jätkama liitumismenetlusi, rakendamata ELTS § 87¹ lg-te 1 ja 9 õiguslikke tagajärgi (resolutsiooni p 8).

 

TALLINNA HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

8. Vaidlus on halduskohtu pädevuses vaatamata asjaolule, et kaebajate ja Elering AS-i vahel on võlaõiguslik suhe. Tagatist nõutakse avalikes huvides ja see peab täitma avalikke eesmärke. Kuigi tagatise maksmise kohustus on sätestatud seadusega, saab Elering AS-i 24. märtsi 2023. a e-kirju käsitada haldusaktidena, sest nendega on seadusest tulenev kohustus muudetud kaebajate suhtes siduvaks. Tagatis kehtestati avalik-õigusliku rahalise kohustusena. Seda nõutakse avalikes huvides, edendamaks taastuvenergia tootmist. Tagatise esitamise kohustus tekib seaduse alusel ja liitumislepingu pooltel pole võimalik selle üle läbi rääkida. Võrguettevõtja peab tagatist kasutama kindlal eesmärgil. Tagatisele ei järgne konkreetset vastusooritust. Kuigi tagatis on seotud liitumislepinguga, ei ole see lepingu osaks. Tagatist ei nõuta lepingu täitmise tagamiseks, vaid selleks, et tootja hakkaks elektrienergiat tootma. Elektrienergia tootmine pole liitumislepingujärgne kohustus ja ei kaitse vastustaja huve. Tagatis reguleerib pooltevahelisi kohustusi kauem kui liitumisleping. Asjakohane on võrdlus vedelkütuse seaduses ette nähtud tagatisega. Kuna tegemist on piiripealse juhtumiga, ei ole vahet, kummas kohtus - maa- või halduskohtus - kaebaja oma õigusi kaitseb. Kuna vaidluse all on eeskätt seadusandja tegevus, on asjakohasem lahendada vaidlus halduskohtus.

9. Vaidlustatud e-kirjad on haldusaktid, sest nendega isikustati tagatise tasumise kohustus: tehti kindlaks, et kaebajad ei ole tasunud liitumistasu II osamakset; toodi välja kaebajate lepingujärgne tootmissuunaline võimsus ja selle alusel arvutatud konkreetne tagatise summa; esitati tingimused, millele tagatiseks pakutav garantii peab vastama. E-kirjad vastavad haldusakti andmisele kehtestatud menetlus- ja vorminõuetele ning ELTS-is sätestatud eeldustele.

10. Kaebajad sõlmisid liitumislepingu enne vaidlusaluste normide jõustumist. Seega tuli neil ELTS § 111³ lg 14 järgi tasuda tagatis hiljemalt 16. maiks 2023.

11. Liitumislepingu lisa 3 järgi koosneb liitumistasu kolmest osamaksest, millest esimene on 20%, teine 50% ja kolmas 30%. Seega on kahe esimese osamakse kogusuuruseks 70% liitumistasust.

12. Evecon Solar 435 OÜ ja Evecon Solar 461 OÜ tasusid liitumistasu II osamakse pärast tagatise tasumise tähtpäeva kohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse kehtimise ajal (s.o 19. septembril 2023 ja 1. juunil 2023), kuid enne 17. detsembrit 2023. Vastustaja kinnitas, et aktsepteerib liitumistasu II osamakse tasumist ega nõua seetõttu kaebajatelt kohtumenetluse lõppedes tagatise tasumist. Hoolimata vastustaja kinnitusest oleks kaebuse läbi vaatamata jätmise korral vastustajal õigus nõuda kaebajatelt tagatist või lõpetada kaebajatega liitumislepingud, kuna nad polnud ei tagatist ega liitumistasu II osamakset tasunud 16. maiks 2023.

13. ELTS § 87¹ lg 1 kolmas ja neljas lause, lg 9 teine ja kolmas lause ning lg 10 tuleb jätta asja lahendamisel tähelepanuta, sest need ei riivanud kaebajate õigusi. Need normid ei olnud 24. märtsi 2023. a e-kirjade koostamise ja tagatise nõudmise aluseks.

14. Tagatis, selle suurus ega tasumata jätmise õiguslikud tagajärjed pole põhiseadusvastased. Eelnõu seletuskirjas on tagatise kehtestamist piisavalt ja asjakohaselt põhjendatud. Kohus nõustus nendega.

15. Põhiseadusvastane on olemasolevatele liitujatele ettenähtud üleminekuaeg 60 päeva. See aeg on põhjendamatult lühike ja seeläbi on riivatud ebaproportsionaalselt kaebajate ettevõtlusvabadust ja õiguskindlust (PS §-d 10 ja 31). Kaebajad tegid oma äriplaanid ja sõlmisid vastustajaga liitumislepingu ajal, kui puudus tagatise regulatsioon. Seega ei saanud nad äriplaanide koostamisel, finantseeringute planeerimisel ja liitumislepingut sõlmides sellise kohustusega arvestada. Kaebajatelt nõutakse väga suurt tagatist, see ületab esialgu sõlmitud liitumislepingu järgset liitumistasu viis korda. Tagatise tasumist ei saa vaadelda kui liitumistasu maksmise kohustuse ajas ettepoole toomist. Tagatis on lisakohustus liitumistasu kõrval, st lisaks tagatisele tuleb tasuda ka liitumistasu täies mahus.

16. Tagatise maksmiseks antud tähtaeg oli ebamõistlikult lühike. Kaebajatel ei õnnestunud selle aja jooksul saada tagatise maksmiseks vajalikku raha ja garantiid krediidiasutustelt ega investoritelt. Tähtaeg oli liiga lühike, et krediidiandja saaks koostada sellises suuruses summa maksmiseks vajalikke analüüse ja riskihinnanguid. Raha polnud võimalik saada ka kontsernisiseselt. Kaebajad kinnitasid, et nende pangakontol ei ole nii palju vaba raha ja raha polnud võimalik kiirelt hankida vara müümise kaudu. On usutav, et ettevõtjatel on keeruline leida kahe kuu jooksul huvitatud investoreid, kes oleksid nõus sedavõrd suure summa nii kiiresti investeerima, arvestades projekti riskitaset (ei ole veel saavutatud ehitusvalmidust). Kaebajad tõid välja, et aega võib kuluda kuni pool aastat. Samuti võib arvata, et pärast seadusemuudatuse jõustumist tekkis tihe konkurents lisainvesteeringute taotlemisel. Kaebajad selgitasid, et liitumisprotsessi ei saa tagasi pöörata või peatada ja hiljem jätkata või uuesti alustada. Isegi kui projektiga uuesti alustada, jäävad kaebajad ilma juba tasutud liitumistasu I osamaksest. Osa tehtud investeeringutest võib muutuda asjatuks ja osa õiguste realiseerimise aeg (nt maa kasutusõigus, ehitusõigus) muutub lühemaks, mis muudab projekti elluviimise ajakriitiliseks. Investorid jäävad loodetud tulust ilma ja võivad keelduda edaspidisest finantseerimisest või esitada kaebajate vastu kahju hüvitamise nõuded. Seega olid kaebajad pandud väljapääsmatusse olukorda. Tegemist on õiguskindluse põhimõtte rikkumisega, sest kaebajad olid liitumislepingu sõlminutena juba alustanud oma õiguste teostamist ja kandnud sellega seotud kulusid. Tagatise regulatsioon, eriti tagatise maksmise tähtaeg, muudab kaebajate õigusi ja kohustusi. Projekti elluviimine muutus oluliselt raskemaks või isegi võimatuks. Kaebajatele jäeti seadusemuudatusega kohanemiseks ebamõistlik aeg.

17. Ei nähtu ühtegi põhjendust ega arvutust, millele tuginedes seadusandja leidis, et märkimisväärse suurusega ootamatut kohustust on võimalik täita kahe kuu jooksul. Seda eriti olukorras, kus jätkuvalt tuli tasuda ka liitumistasu, mis oli ehitushindade kasvu tõttu mitmekordistunud.

18. Taastuvenergia tootmise suurendamine on legitiimne eesmärk. Suurendada tuleb võimalusi, et taastuvenergiatootjad pääseksid turule. Lühike üleminekuperiood võimaldab kiiresti kõrvaldada fantoomliitujad ja hoida võrguressursi vabana.

19. Lühike üleminekuperiood tagatise maksmisel pole taastuvenergia tootmise suurendamiseks sobiv abinõu. Meede võis küll fantoomliitujaid heidutada, kuid see heidutas ka ettevõtjaid, kellel oli tegelik soov tootmisega alustada. Meetme tõttu jääb taastuvenergia tootjaid vähemaks. Pikem periood tagatise tasumiseks oleks olnud sobivam meede. Sellega poleks kaebajate ettevõtlusvabadust ja õiguskindlust niivõrd intensiivselt riivatud. Tähelepanuta jäeti asjaolu, et fantoomliitujaid võis olla ka nende isikute hulgas, kes seadusemuudatuse jõustumise ajaks olid 70% liitumistasust maksnud. Neid tagatis ei puudutanud. Tegemist on valesti sihitud ja kaalutud meetmega.

20. Riive ei ole mõõdukas. Kaebajad on asetatud olukorda, kus neil tuleb projekti elluviimisest loobuda ja kanda kahju. Kuna kaebajatel puudus võimalus arvestada sellise kohustusega, ei olnud neil võimalik finantsvahendeid varem otsida. Investorid ei ole nõus nii lühikese aja jooksul raha andma. Pangagarantii tingimusi asus vastustaja välja töötama alles pärast vaidlusaluse normi jõustumist. Vastustaja keeldus esialgu 70% liitumistasu vastu võtmast. Kuigi vastustaja võttis hiljem liitumistasu vastu, ei õnnestunud kaebajatel raha liitumistasuks leida enne 16. maid 2023. Kaebajatele jäetud aeg ei olnud piisav projekti riskide hindamiseks. Tagatise maksmata jätmine põhjustanuks liitumismenetluse lõppemise. Seeläbi oleks kaebajatele tekkinud kahju. Sellise lühikese perioodi jooksul poleks kaebajatel õnnestunud projekti võõrandada. Üleminekuperiood üheksa kuud kahe kuu asemel oleks samuti aidanud saavutada sama eesmärki. Vastustaja kinnitas, et kaebajad oleksid hakanud energiat võrku tootma. Kaebajad olid varem võtnud riigi ees siduva kohustuse taastuvenergia tootmiseks. Kui kaebajad ei peaks tootmisega alustama, siis kohalduksid neile ELTS § 87¹ lg-d 6 ja 7.

21. Tagatise maksmiseks vajaliku investeeringu saamiseks vajaksid investorid pakkumise tegemiseks neli kuni viis kuud. Tehingu lõpuleviimiseks kuluks viis kuni kuus kuud. Üleminekuperiood peaks olema vähemalt seitse kuud. Lätis oli see aeg vähemalt kaheksa ja pool kuud. Mõistlik oleks seega olnud kehtestada tagatise tasumiseks üheksakuune periood.

22. Praegune kohustus riivas ebaproportsionaalselt kaebajate õigusi. Kuigi kaebajad on halduskohtu otsuse tegemise ajaks tasunud liitumistasu II osamakse, on see tasutud pärast ELTS § 111³ lg-s 14 sätestatud tähtaega esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal. Kaebuse rahuldamata jätmisel ja normi kehtima jäämisel tooks see kaebajatele tõenäoliselt kaasa tagantjärele liitumislepingu lõppemise.

23. Keelamis- ja kohustamisnõue tuleb rahuldada, kuigi kaebajad on kohtuotsuse tegemise ajaks liitumistasu II osamakse tasunud.

 

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

Riigikogu

24. Riigikogu majanduskomisjon on seisukohal, et vaidlusalune säte on põhiseadusega kooskõlas.

25. Kuigi asjassepuutuv norm riivab ettevõtlusvabadust ja õiguspärase ootuse põhimõtet, on riive põhiseaduspärane. Arvestades seaduse vastuvõtmisel olnud olukorda (energiakriis, kõrged elektrihinnad, kõrged liitumistasud ning sõda Ukrainas), oleks üheksa kuud tagatise tasumiseks liiga pikk aeg. Muudatus tõi kaasa selle, et elektrisüsteemis on vajalik võimsus olemas. Seetõttu on seadus hästi rakendunud.

Õiguskantsler

26. Taotlus on lubatav ja vaidlusalune säte on põhiseadusega vastuolus.

27. ELTS § 111³ lg 14 on asjassepuutuv vaatamata sellele, et norm ei ole kaebajate suhtes praktikas enam rakendatav. Haldusakti õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga. Normi asjassepuutuvuse analüüsimisel tuleks esialgse õiguskaitse määrus „ära mõelda“, sest muidu poleks võimalik anda normile hinnangut nii, nagu ta oleks pidanud rakenduma.

28. Kaebajad on taastuvenergia tootjad. Nad võtsid vähempakkumisel endale siduva kohustuse edastada hiljemalt 2026. a turule vähemalt 90 GWh taastuvenergiat aastas. Järelikult ei ole kaebajad fantoomliitujad.

29. Kaebajatele kaasnevad tagatise maksmata jätmisel rasked tagajärjed. Liitumismenetluse lõppemisel ja uue liitumistaotluse esitamisel tuleks tasuda menetlustasu 2000 eurot ja toimingutasu 10 200 eurot, millele lisanduks käibemaks. Uue liitumislepingu sõlmimisel ei pruugiks vaba edastusvõimsust olla. Arendaja võib maakasutusõiguse kaotada. Uus liitumismenetlus ei kulgeks kiiremini. Seega tuli kaebajatel 60 päeva jooksul leida miljonite eurode suurune tagatis.

30. Tegemist on ebaehtsa tagasiulatuva jõuga. Kaalukas avalik huvi nõuab, et elektrivõrgus kasutamata tootmissuunaline edastusvõimsus vabastataks selleks, et tegelikud tootjad saaksid toota elektrit. Seetõttu on põhjendatud tagatise kohaldamine tagasiulatuvalt ka nendele liitujatele, kes olid liitumislepingu sõlminud enne 17. märtsi 2023.

31. Seaduseelnõu 696 SE dokumentides pole selgitatud, miks otsustati kehtestada 60‑päevane tähtaeg. Tagatise tasumiseks ettenähtud tähtaeg 60 päeva pole piisav. Arvesse tuleb võtta summa suurust. Suurte projektide arendamine on kallis. Liituja ei pidanud enne 17. märtsi 2023 arvestama sellega, et seadusega kehtestatakse lisakohustus. Liitujad ei saanud seda kohustust liitumisel prognoosida. On usutav, et isikutel pole kontodel miljoneid eurosid vaba raha. 60 päeva pole piisav, et kaasata raha väljastpoolt ettevõtet. Investorid vajavad aega, et projektiga tutvuda ja langetada vastav otsus. Aega kulub notaritoiminguteks. Samuti võtab aega rahapesu reeglite järgimine. Garantiiga kaasneb ka ajakulu. Garantii andja vajab tagatist.

32. Uue nõude kehtestamine polnud põhiseaduspärane, kuna turuosalisele antud tähtaeg ei olnud mõistlikult täidetav ja nõue tõrjus eemale turuosalisi, kes polnud fantoomliitujad. Nõue oli äärmiselt koormav kaebajate suhtes, kuna nad olid liitumislepingu sõlminud ajal, mil sellist kohustust polnud. Kaebajad sõlmisid finantseerimislepingud varem kehtinud nõuete alusel.

Justiits- ja digiminister

33. Vaidlusalune säte on asjassepuutuv ja põhiseadusega vastuolus.

34. ELTS § 87¹ lg 1 ja § 111³ lg 14 on asjassepuutuvad, sest nende sätete alusel nõuti kaebajatelt tagatist.

35. Tagatist pole võimalik käsitada liitumistasu ettemaksena.

36. Tagatise maksmise kohustus on avalik-õigusliku iseloomuga ja seetõttu on halduskohus pädev vaidlust lahendama.

37. Kuigi olemasolevatele liitujatele nähti tagatise maksmiseks ette kahekuuline üleminekuaeg, ei ole see piisav. Kaebajad ei saanud oma plaane ümber teha ega äriplaanide koostamisel tulevase kohustusega arvestada. Eelnõu seletuskirjas puuduvad põhjendused, mille alusel leiti, et kohustust on võimalik täita kahe kuu jooksul. Näiteks üheksakuulise tähtaja sätestamine poleks mõjutanud seda, et aastaks 2030 oleks taastuvenergia tootmine summaarsest lõpptarbimisest moodustanud vähemalt 100%. Seadusandja muutis riskijaotust ootamatult. Kaebajate varad olid suurel määral koormatud olemasolevate kohustuste täitmisega.

38. Liitumistasu teine osamakse tasuti pärast 16. maid 2023. Seetõttu polnud kaebajad kaitstud selle eest, et vastustaja ei kohalda ELTS § 87¹ lg-s 9 sätestatud õiguslikke tagajärgi.

Kliimaminister

39. Halduskohtu taotlus tuleb jätta läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.

40. Põhiseadusvastaseks tunnistatud norm pole asjassepuutuv. Halduskohus pole pädev menetlema eraõiguslikku vaidlust. Kui halduskohtu pädevust jaatada, siis ei eeldanud kaebuse rahuldamine enam ELTS § 111³ lg 14 kohaldamist, sest nad olid kohtuotsuse tegemise ajaks tasunud 70% liitumistasust. Kaebajatele ei saa kaasneda negatiivseid tagajärgi. Õiguskantsler argumenteerib abstraktse normikontrolli kasuks.

41. Vaidlusaluste normide eesmärk oli suurendada julgeoleku- ja energiakriisis taastuvenergia osakaalu. Fantoomliitujad takistasid selle eesmärgi saavutamist, kuna nad ei alustanud tootmisega ja hoidsid seeläbi võrguressurssi kinni. See tõi kaasa elektrihinna tõusu. Uued liitumised olid muutunud kalliks, sest iga järgnev liitumine on eelmisest kallim. Mida suurem on võrku lisanduv liitumisvõimsus, seda kaugemale liitumispunktist on vaja teha lisainvesteeringuid. Riigil puudus võimalus liitujaid sundida energiat tootma või võrku vabastama. Ülekandevõrk on väga ressursimahukas avalik vahend. Energiakriisi ajal selgus, et liitumiskulude kandmise kohustus ei ole piisav, tagamaks võrguressursi sihipärast kasutamist, sest sõltuvalt võrgu koormatusest võib liitumine olla piirkonniti väga erineva hinnaga. Regulatsioon, mis võimaldas põhivõrgu ilma riskideta broneerida, tõi kaasa põhivõrgu mahtude kiire ammendumise. Tavapärane oli ka see, et ettevõtjal oli kavatsus rajada elektritootmisseade, kuid liitumistaotluse esitas mitmes erinevas kohas, eesmärgiga valida seadmele asukoht, kus liitumistasu kujuneb kõige soodsamaks. Sellisel juhul broneeriti võrk mitmekordses mahus. 2023. a märtsiks oli põhivõrguettevõtjal Elering AS-il tootjatega sõlmitud liitumislepinguid tootmisvõimsusel ca 4700 MW, millele lisandus liitumistaotlustega broneeritud võrguressurss. Fiktiivsete tootmisvõimsuste vastuvõtuks oleks tulnud lühikese ajaga ehitada teine sama läbilaskevõimega põhivõrk, mis tegelikkuses oleks jäänud kasutamata. Fiktiivsete tootmissuunaliste liitujate arvu suurenemise tõttu olid uute liitujate liitumistasud kasvanud ebamõistlikult suureks ja see takistas uute tootjate turule tulemist. Vaidlusalused normid koostati eelnevatest kaalutlustest lähtuvalt.

42. Tagatise nõue kehtestati eeskätt uutele liitujatele ja nendele, kelle liitumine on algfaasis. Samas oli eesmärgiks saada selgust, kas liitumislepingu sõlminud ettevõtjatel on tegelik huvi alustada elektritootmisega. Liitujatele, kes olid liitumisprotsessi alustanud ja maksnud liitumistasu, võimaldati rakendada tagatise alternatiivina 70% liitumistasu maksmist. Eeldati, et ka see on piisav, motiveerimaks tootmise alustamisega. Eesmärk oli vabastada kasutamata võrguressurss.

43. Liitujaid tuli sundida vähima mõistliku ajaga valima, kas nad soovivad tootmisega alustada või mitte. Vaidlusalused normid aitasid seda eesmärki saavutada. Kui ettevõtjal on kindel äriplaan alustada tootmisega, ei ole tagatise või garantii hankimine 60 päeva jooksul võimatu. Selleks hetkeks peab projekt olema piisavalt küps. Kui projekt ellu viiakse, saab ettevõtja tagatise tagasi. 60‑päevane reageerimisaeg on seega sobiv abinõu kirjeldatud probleemi lahendamiseks.

44. Pikem tähtaeg koormaks ettevõtjaid vähem, kuid see poleks sama efektiivne abinõu. Halduskohtu nimetatud üheksakuune tähtaeg oleks lükanud võrguressursi vabastamist edasi veel vähemalt seitse kuud. Sama kaua oleksid pidanud ootama tegeliku tootmiskavatsusega ettevõtjad. See oleks edasi lükanud taastuvenergia eesmärkide saavutamise ja elektrihinna alandamise.

45. Meetmega taotletud eesmärk oli ülimalt kaalukas ja hädavajalik. Avalik ressurss oli spekuleerimise ese ja tõsiselt võetavad tootjad ei pääsenud turule. Turutõrke lahendamise edasilükkamine oleks kahjustanud energiajulgeolekut, avalikku huvi taastuvenergiale üleminekul ja tegelike tootjate usaldust riigi vastu. Kui tegemist oli läbimõeldud äriplaani ja kindla rahastusega, ei olnud 60 päeva ülemäära koormav. Tagatis ei eelda raha deposiiti maksmist, piisanuks ka garantiikirjast. Samuti oli võimalik tagatisest vabaneda 70% liitumistasu maksmise korral. Kaebajad tasusid 70% liitumistasust, mis näitab, et see polnud üleliia koormav. Kui haldusorgan hilines pangagarantii tingimuste väljatöötamisega ja esialgu keeldus liitumistasu enneaegselt vastu võtmast, oleks isik saanud haldusorgani tegevust kohtus vaidlustada. Ebaõige halduspraktika pole normi põhiseadusvastaseks tunnistamise aluseks. Algselt tuli 12 kaebaja pealt liitumistasu maksta umbes 55 000 000 eurot. Samas tootmisvõimsuse rajamise kogukulu oli umbes miljard eurot. Tagatis oli sellest umbes 5%, mis pole ebaproportsionaalne. Seega pole ebaproportsionaalne ka 60‑päevane tähtaeg. Pankade ja ettevõtjate tagasisidest nähtub, et adekvaatse äriplaani ja rahastuse korral oli võimalik 60 päevaga saada garantiikiri. Kaebajate esitatud tõendis pole pank väitnud, et 60 päevaga pole võimalik garantiid anda. Taotlus pangale esitati pärast 30 päeva möödumist ja pangal oli aega otsuse tegemiseks 30 päeva. Turutõrge tuli ületada võimalikult kiiresti. Riik leidis õiglase tasakaalu ühelt poolt ettevõtlusvabaduse ja teiselt poolt energiajulgeoleku vahel.

Kaebajad

46. Vaidlusalune säte on põhiseadusega vastuolus.

47. ELTS § 87¹ lg 1 ja § 111³ lg 14 on asjassepuutuvad osas, milles kaebajatel lasus kohustus tasuda juba sõlmitud ja täitmisel olevast tootmissuunalisest liitumislepingust tulenevalt ELTS § 87¹ lg-s 1 nimetatud tagatis 60 päeva jooksul sätte jõustumisest. Vaidlusalused normid on asjassepuutuvad ka pärast seda, kui kaebajad tasusid liitumistasust 70%. Kõnealuste sätete kehtima jäämine tooks kaasa liitumislepingute lõppemise.

48. Vaidlusalused normid riivavad ebaproportsionaalselt õiguskindluse põhimõtet, omandipõhiõigust ja ettevõtlusvabadust.

49. Kaebajate õiguspärast ootust on riivatud, sest nad olid enne vaidlusaluste muudatuste jõustumist sõlminud liitumislepingu. Toona polnud kaebajatel võimalik tulevaste kohustustega arvestada. Kaebajatel oli õiguspärane ootus, et seadusandja ei muuda kehtivate lepingute tingimusi tagantjärele ühepoolselt ebasoodsamaks. Tegemist on olukorraga, kus seadusele on omistatud ehtne tagasiulatuv jõud. Muudatuste jõustumise hetkeks olid liitumislepingud sõlmitud ja tegevus oli lõppenud. Kui aga asuda seisukohale, et õigussuhe oli küll alanud, kuid veel kestis, siis oli tegemist ebaehtsa tagasiulatuva jõuga. Tagatise nõude täitmiseks sätestati ebamõistlikult lühike tähtaeg. Kaebajatel (s.o Evecon Solar 435 OÜ-l ja Evecon Solar 461 OÜ-l) tuli ootamatult ja täiendavalt tasuda 8 259 680 eurot.

50. Kaebajate omandipõhiõigust on riivatud. Tagatis on avalik-õiguslik rahaline kohustus PS § 113 mõttes. Omandipõhiõigust on riivatud seeläbi, et kaebajad pole saanud 8 259 680 eurot kasutada muul otstarbel. Tagatis muudab liitumise veelgi kallimaks. Kui tagatist ei maksta, kaotab turuosaline liitumisvõimsuse ja tehtud investeeringud. Tagatis tagastatakse väga piiratud juhtudel.

51. Kaebajate ettevõtlusvabadust on riivatud. Tagatisega muutis seadusandja turule sisenemise ja turule jäämise tingimused ebasoodsamaks. Tagatise maksmata jätmise korral liitumislepingu kehtivus lõppeb. Selle kaudu on sekkutud lepingupoolte lepinguvabadusse.

52. 60‑päevane tähtaeg miljonite eurode maksmiseks on ebamõistlikult lühike ja vastuolus vacatio legis’e põhimõttega. Kaebajatel ei olnud võimalik selle kohustusega arvestada. Arvesse tuleb võtta ka Eesti kapitalituru väiksust. Kaebajate varad olid kaebuse esitamise hetkeks 63 811 020 eurot, sh vaba raha 5 291 065 eurot. Kaebajate varad olid piisavad kaebuse keskmes olevate projektide edukaks arendustegevuseks tingimustel, mis kehtisid enne vaidlusaluseid muudatusi. Kaebajatel polnud võimalik leida kiiresti vajaminevat raha. Tagatise asemel garantii andmine ei oleks olukorda leevendanud, sest kaebajad pöördusid krediidiasutuste poole. AS LHV Pank keeldus sellise tähtaja jooksul garantiid välja andmast. AS Swedbank loobus pakkumise esitamisest, sest tähtaeg oli ebarealistlik. AS SEB Pank seadusega antud aja jooksul ei vastanud. Elektrilevi AS märkis 27. aprillil 2023, et ta alles peab pankadega läbirääkimisi garantiide väljastamise üle. Kaebajad pöördusid 17. märtsil 2023 Elering AS-i poole, et viimane väljastaks arved 70% liitumistasu maksmiseks. Elering AS keeldus arvete väljastamisest. Elering AS lubas liitumistasu maksta alates 28. aprillist 2023, kuid seadis selleks uued tingimused. Kaebajad pidid vastustajat teavitama liitumistasu maksmise soovist nelja tööpäeva jooksul, mis välistas investoritega läbirääkimiste pidamise. Teiseks ei arvestanud Elering AS liitumislepingus kokku lepitud hinnaga, vaid koostas arved oma hinnangulise prognoositava liitumistasu summa alusel. Elering AS prognoosi ei avaldanud. Kaebajad andsid endast kõik, et tagatist maksta, kuid see ei olnud objektiivselt võimalik. Eelnõu seletuskirjas pole põhjendatud sedavõrd lühikese tähtaja vajalikkust. Põhjendamatult jäeti kõik negatiivsed tagajärjed ettevõtjate kanda. Seadusandja pidi fantoomliitujate probleemist olema teadlik juba 2020. aastal. Näiteks hoiu-laenuühistute ümberkorraldamiseks on ette nähtud 4,5 aastat, 5G-le üleminekuks 4-8 aastat, apteegireformiks 5 aastat ning karusloomafarmide keelustamiseks 4,5 aastat. Lätis nähti ette üleminekuaeg 8,5 kuud.

53. Tagatise nõudmine ei ole sobiv abinõu piirangu eesmärgi saavutamiseks, kuna see ei soodusta kiiret üleminekut ega too turule kiiresti lisatootmisvõimsust. Tagatise nõudmine tagasiulatuvalt juba liitunud turuosaliselt ei aita kaasa sellele, et ta hindaks projekti teostatavust tõsisemalt. Tagatis võib muuta projekti teostamise võimatuks. Kuna liituja tasub liitumisega seotud kulud, jääb arusaamatuks, miks ta soovib endale hankida võrguvõimekust, kui ta ei kavatse seda kasutada. Kaebaja realiseerib oma projekte, mida kinnitab liitumispunktide väljaehitamise rahastamine. Kaebajad on sõlminud umbes 160 maakasutuskokkulepet, omandanud 19 kinnistut, algatanud eriplaneeringud, taotlenud ehituslube, sõlminud rahastamiskokkuleppeid ning võtnud kohustuse edastada taastuvenergia turule 90 GWh elektrienergiat aastas. Tagatis ei kindlusta, et turule tuuakse üksnes projektid, mis osutuvad edukaks. Tagatis ei mõjutanud neid fantoomliitujaid, kes olid seaduse jõustumise ajaks tasunud 70% liitumistasust.

54. Tagatise nõudmine ei ole vajalik abinõu. Eesmärgi saavutamiseks on piisav juba kehtiv regulatsioon, sest liituja peab tasuma kõik liitumisega seotud kulud, sh 70% ettemaksena. Kui puudub soov taastuvenergiat tootma asuda, pole mõistlikku põhjust esitada liitumistaotlus ja võtta endale rahaline kohustus. Teiseks oleks olnud võimalik CO₂ kvoodikaubandusest saadud rahaga premeerida tootmisvõimsuse kiiret lisandumist. Sama eesmärki aitavad saavutada ka ELTS § 87¹ lg-tes 6 ja 7 sätestatud kohustused tasuda mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu. Tagatise suurust 38 000 eurot MVA kohta pole põhjendatud. Kuna liituja tasub liitumisega seotud kulud, on lisakohustuse kehtestamine sisuliselt põhjendamata.

55. Tagatise nõudmine tagasiulatuvalt pole mõõdukas abinõu. Kaebajatele jäeti miljonite eurode maksmiseks üksnes 60 päeva. Tegemist oli ootamatu ja üllatusliku õigusmuudatusega. Riive on väga intensiivne, sest kaebajad olid turule sisenenud ning neil oli raske oma äriplaane muuta. Taastuvenergiale kiirem üleminek ei kaalu üles kaebajate õiguste riivet. Arvesse tuleb võtta seejuures asjaolu, et ettevõtetel lasub tähtajaline tootmiskohustus (ELTS § 87¹ lg 4), kasutamata tootmisvõimsuselt tasu maksmise kohustus (ELTS § 87¹ lg 6) ja tootmistehnoloogia muutmise keeld (ELTS § 87¹ lg 5).

Vastustaja

56. Vaidlusalune säte on põhiseaduspärane.

57. Tagatise nõue kaitseb avalikku huvi, edendamaks taastuvenergia tootmist. Tagatis võimaldab uutel tootjatel lihtsamini võrgule ligi pääseda. Tagatis hoiab liitumiskulud madalad ja elektrienergia kulud kontrolli all. Seadusandja eesmärk oli eristada tegelikke tootjaid nendest, kes ei kavatse energiat tootma hakata. Seaduse jõustumise ajal oli tagatise nõudega hõlmatud liitumislepinguid 43 536 MW ulatuses. 16. maiks 2023 vähenes liitumislepingute maht 2526 MW-ni. 2526 MW-st moodustas kaebajate osa 1410 MW. Praeguseks on 1410 MW-st alles 820 MW, kuna ülejäänud liitumisvõimsusest kaebajad loobusid. Seega on alles 1936 MW. Tagatis täitis eesmärgi. Liitujad ei loobunud elujõulistest projektidest.

58. Muudatuse jõustumisel oli 47 pooleliolevat liitumislepingut. Suurem osa liitujatest tasus tagatise, esitas garantiikirja või tegi vajaliku ettemakse. Neli liitumislepingut lõppes automaatselt. Seega polnud kaebajate õiguste riive ulatuslik.

 

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTE

59. ELTS § 111³ „Muud rakendussätted“ lg 14:

„(14) Käesoleva seaduse § 87¹ lõikes 1 nimetatud tagatist rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga esitatud liitumistaotluse ning sõlmitud ja täitmisel oleva tootmissuunalise liitumislepingu suhtes alates 60 päeva möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates.[RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023]“.

 

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

60. Kolleegium käsitleb esmalt põhiseadusvastaseks tunnistatud ja kohaldamata jäetud normi asjassepuutuvust (I). Seejärel analüüsib kolleegium asjassepuutuva normiga riivatavaid põhiõigusi (II), riive legitiimset eesmärki (III) ning asjassepuutuva normi formaalset ja materiaalset põhiseaduspärasust (IV). Viimaks lahendab kolleegium kaebajate menetluskulu hüvitamise ja menetlusväliste isikute menetlusse kaasamise taotlused (V).

I

61. Asja lahendamisel esimese või teise astme kohtu taotluse alusel (konkreetse normikontrolli menetlus) võib Riigikohus tunnistada kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks sellise õigustloova akti või selle sätte, samuti õigustloova akti andmata jätmise, mis oli kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 ja § 14 lg 2 esimene lause). Riigikohtu praktikast tulenevalt on asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega ehk mille põhiseadusele mittevastavuse ja kehtetuse korral peaks kohus asja lahendades otsustama teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (RKÜKo 28.10.2002, 3-4-1-5-02, p 15).

62. Riigikogu võttis 15. veebruaril 2023 vastu elektrituruseaduse muudatused, millega muu hulgas sätestas võrguga liitujale kohustuse tootmissuunalise liitumise korral anda võrguettevõtjale tagatis. Tagatise nõuet (38 000 eurot MVA kohta) ei kohaldatud, kui liituja oli tasunud vähemalt 70% liitumistasust või kui liitumistaotlus esitati korterelamule rajatava tootmisseadme ühendamiseks võrguga (ELTS § 87¹ lg 1). Rakendussätetes nähti ette, et tagatist rakendatakse ka nendele liitujatele, kes olid liitumistaotluse elektrituruseaduse muudatuse jõustumise ajaks esitanud või liitumislepingu sõlminud. Sellisel juhul tuli tagatis maksta 60 päeva jooksul muudatuse jõustumisest arvates (ELTS § 111³ lg 14).

63. Kliimaminister on seisukohal, et halduskohtu taotlus pole lubatav, sest halduskohtul puudus pädevus lahendada eraõiguslikku vaidlust. Lisaks olid kaebajad kohtumenetluse ajal tasunud 70% liitumistasust, mistõttu ei tulnud kohaldada tagatise nõudmist puudutavaid norme. Kolleegium ei jaga kliimaministri seisukohta alljärgnevatel põhjustel.

64. Praeguses asjas ei mõjuta normi asjassepuutuvust see, kas kaebajate ja vastustaja vahelist vaidlust oli pädev lahendama maakohus või halduskohus. Sellest, kas vaidlust oli pädev lahendama maakohus või halduskohus, ei sõltunud vaidlusalusele normile antav tõlgendus. Isegi kui asi oleks maakohtu pädevuses, tulnuks ka maakohtul hinnata tagatist reguleerivate normide põhiseaduspärasust (vrd RKPJKm 23.09.2024, 5-24-7/13, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika).

65. Vaidlusalune norm on asjassepuutuv vaatamata sellele, et tagatise nõuet ei kohaldata, kui taotleja tasub vähemalt 70% liitumistasust (ELTS § 87¹ lg 1 teine lause).

66. Vastustaja teavitas kaebajaid 24. märtsi 2023. a e-kirjadega, et 17. märtsil 2023 jõustusid elektrituruseaduse muudatused, mille kohaselt tuli kaebajatel tasuda tagatis või esitada garantiikiri hiljemalt 16. maiks 2023. Lisaks teavitas vastustaja samas e-kirjas kaebajaid, et kui tagatist tähtaegselt ei tasuta, siis kaotab liitumisleping kehtivuse või lõpeb liitumismenetlus ELTS § 87¹ lg 9 alusel. Kaebajad ei tasunud tagatist ega 70% liitumistasust, samuti ei esitanud nad garantiikirja 16. maiks 2023. Halduskohus kohustas esialgse õiguskaitse korras 15. mai 2023. a määruse resolutsiooni p-ga 6 vastustajat jätkama kaebajatega liitumismenetlust ja täitma liitumislepingut, nõudmata neilt selleks ELTS § 87¹ lg-s 1 ettenähtud tagatist enne 17. detsembrit 2023. Kaebajad tasusid alles kohtumenetluse ajal (s.o 1. juuniks ja 19. septembriks 2023) 70% liitumistasust.

67. ELTS § 87¹ lg 9 sätestab, et kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtaegselt ELTS § 87¹ lg-s 1 nimetatud tagatist, lõppeb liitumismenetlus või kaotab liitumisleping kehtivuse. Tegemist on seadusest tuleneva lepingu lõppemise alusega. Viidatud normi kohaselt pole lepingu lõppemiseks tarvis vastustaja eraldiseisvat tahteavaldust. ELTS § 87¹ lg 9 mõttes on lepingu lõppemise alus täidetud alates hetkest, kui kaebajad ei tasunud 16. maiks 2023 nõutavat tagatist ega maksnud 70% liitumistasust. Kuigi halduskohus oli esialgse õiguskaitse määrusega kaebajate jaoks loonud soodsa olukorra, siis lakkab see pärast seda, kui esialgse õiguskaitse määrus kaotab otsuse jõustumisel oma mõju (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 254 lg 2). Selleks, et pärast halduskohtu otsuse jõustumist ei tuleks kaebajate liitumislepinguid lugeda ELTS § 87¹ lg 9 mõttes lõppenuks, tuleb jätkuvalt ka pärast 70% liitumistasu maksmist kontrollida, kas põhiseaduspärane oli norm, mille kohaselt tuli tagatis tasuda 16. maiks 2023. Kui põhiseadus nõudis tagatise maksmiseks pikemat tähtaega, ei kaasneks kaebajatele ELTS § 87¹ lg-s 9 sätestatud õiguslikku tagajärge.

68. ELTS § 87¹ ja § 111³ lg 14 sätestavad tagatise andmise reeglid. Näiteks paneb ELTS § 87¹ lg 1 turuosalisele kohustuse anda tagatis 38 000 eurot MVA kohta, samuti selle, millal tagatist ei nõuta, millal see tagastatakse ja millisel juhtumil arvestatakse tagatis turuosalise liitumistasu katteks. ELTS § 87¹ lg 2 reguleerib seda, millisel viisil võib tagatise anda. ELTS § 87¹ lg 9 näeb ette õiguslikud tagajärjed olukorra tarvis, kui turuosaline tagatist ei anna. ELTS § 111³ lg 14 laiendas tagatise andmise kohustust ka liitumistaotluse esitanud turuosalistele ja neile turuosalistele, kelle liitumisleping oli juba täitmise etapis. Seadusandja on seega loonud tervikliku kogumi normidest, mille põhiseaduspärasus on vastastikku üksteisest sõltuv. Näiteks mõjutavad tagatise suurus ja tagatise andmata jätmise õiguslikud tagajärjed tagatise tasumise tähtaja põhiseaduspärasust ning vastupidi. Samas ei pidanud halduskohus tagatist, selle suurust ja tasumata jätmise õiguslikke tagajärgi põhiseadusvastaseks. Halduskohus pidas põhiseadusvastaseks üksnes kohustust anda tagatis 60 päeva jooksul alates 17. märtsist 2023. Praeguses olukorras, kus halduskohus keskendus tähtaja kui tervikliku regulatsiooni ühe aspekti põhiseaduspärasuse analüüsimisele, ei näe kolleegium põhjust analüüsida vaidlusaluse normi põhiseaduspärasust laiemalt. Seda ei ole selge sõnaga nõudnud ka menetlusosalised.

69. Eeltoodust tulenevalt loeb kolleegium vaidluse lahendamisel ELTS § 111³ lg 14 asjassepuutuvaks osas, mille kohaselt on isik kohustatud andma ELTS § 87¹ lg-s 1 nimetatud tagatise 60 päeva jooksul alates 17. märtsist 2023.

II

70. Halduskohtu hinnangul oli põhiseadusvastane see, et tegemist oli üllatusliku uue koormava kohustusega, mille rakendamiseks jäeti ebapiisav üleminekuperiood. Sellega rikuti õiguskindluse põhimõtet ja riivati ebaproportsionaalselt kaebajate ettevõtlusvabadust, kuna neil ei olnud piisavalt aega, et oma tegevust vastavalt muutunud õiguslikule olustikule ümber kujundada ja seaduses ettenähtud tingimusi täita.

71. PS § 31 esimene lause sätestab õiguse tegeleda ettevõtlusega. Ettevõtluse all mõistetakse eelkõige iseseisva majandustegevuse kaudu tulu teenimist ning riik ei tohi selleks teha põhjendamatuid takistusi (RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13, p 44). Ettevõtlusvabadus kaitseb ka ettevõtja lepinguvabadust, sh usaldust ettevõtluse raames sõlmitud lepingute kehtima jäämise suhtes (pacta sunt servanda põhimõte) (RKÜKo 20.10.2020, 5-20-3/43, p 108). Ettevõtlusvabadus ja õiguskindluse põhimõte laienevad PS § 9 lg 2 kaudu ka juriidilistele isikutele.

72. Kaebajatele asjassepuutuva normiga pandud kohustus esitada 60 päeva jooksul (s.o 16. maiks 2023) tagatis mõjutas negatiivselt nende ettevõtlusvabadust asuda tegelema taastuvenergia tootmisega ja seeläbi tulu teenimisega. Selleks, et kaebajad saaksid lõppastmes asuda tulu teenima, pidid nad lühikese aja jooksul andma tagatise (st saama krediidiasutuselt garantii või maksma tagatisraha). Kaebajad on halduskohtule piisava põhjalikkusega ja usutavalt kirjeldanud, miks sellise lühikese aja jooksul tagatise saamine oli keeruline. Tagatise andmata jätmine toonuks ELTS § 87¹ lg 9 kohaselt kaasa juba sõlmitud liitumislepingu kehtivuse lõppemise.

73. Lisaks ettevõtlusvabadusele tuleb praeguses asjas arvestada ka PS §-s 10 sätestatud õiguskindluse põhimõttega. Õiguskindluse põhimõte hõlmab omakorda vacatio legis’e ja õiguspärase ootuse põhimõtteid (RKPJKo 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p 48).

74. Vacatio legis on ajavahemik, mis jääb seaduse avaldamise ja jõustumise vahele. PS § 108 kohaselt jõustub seadus kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses pole sätestatud teist tähtaega. Seadusandjal tuleb seaduse üldise jõustamise tähtaja kontekstis siiski arvestada loodavate normide olemust ja sellega kaasnevate õiguste riive intensiivsust. See võib tingida vajaduse näha seaduse jõustumiseks ette pikem aeg (mõistlik, st piisav aeg), et adressaadid saaksid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Riik ei tohi uusi regulatsioone kehtestada liiga kiiresti. Vacatio legis’e kavandamise korral tuleb hinnata, kas normi adressaatidele jääb oma tegevuse ümberkorraldamiseks piisavalt aega. (Vt RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 26; RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09, p 83; RKPJKo 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p-d 66 ja 67.) Elektrituruseaduse vaidlusalused normid avaldati 7. märtsil 2023 ja need jõustusid üldkorras 17. märtsil 2023. Avaldamise ja jõustamise vahele jäi seega kümme päeva. See, kas kaebajatele ELTS § 111³ lg-s 14 tagatise tasumiseks jäetud 60 päeva on piisav, ei ole küsimus seaduse avaldamise ja selle jõustumise vahele jäävast ajast. Avaldamise ja jõustumise vahele jääv ajavahemik ning kohustuse täitmise aeg on küll omavahel seotud, kuid metoodiliselt erinevad küsimused. Küll aga mõjutas seaduse avaldamise ja jõustumise vahele jääva perioodi pikkus seda, kui koormav oli tagatise andmise 60‑päevane tähtaeg. Seega tuleb vacatio legis’e kestust võtta arvesse tagatise andmise tähtajast tingitud põhiõiguste riive proportsionaalsuse hindamisel.

75. Kaebajad on praeguses asjas tõstatanud õiguspärase ootuse probleemi, kuna asjassepuutuva normiga asuti reguleerima juba sõlmitud liitumislepingutest tekkinud õigussuhteid. Kohtupraktika kohaselt on üldjuhul lubamatu suurendada kohustusi ehtsa tagasiulatuva jõuga õigusaktiga. See tähendab, et õiguslikke tagajärgi ei tohi kehtestada juba tehtud tegudele. Tagasiulatuv jõud on ebaehtne, kui see puudutab õigusakti vastuvõtmise ajaks alanud, kuid mitte veel lõppenud tegevust, täpsemalt, kui see kehtestab edasiulatuvalt õiguslikud tagajärjed minevikus alanud tegevusele. Ebaehtne tagasiulatuv jõud on lubatud, kui avalik huvi regulatsiooni muutmise vastu kaalub üles isikute õiguspärase ootuse (RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13, p 61).

76. Praegusel juhul on tegemist ebaehtsa tagasiulatuva jõuga. Liitumislepingust võrsunud suhe polnud seaduse vastuvõtmise ja jõustumise hetkeks lõppenud. Tootmissuunalise liitumislepingu eesmärk oli suunatud sellele, et isik hakkaks elektrienergia tootmise teel elektrivõrku taastuvenergiat tootma. Kaebajad ei kasutanud vaidlusaluseid võrke elektrienergia tootmiseks. Seega minevikus alanud suhe oli seaduse vastuvõtmise ja jõustumise hetkeks lõpetamata. Ebaehtne tagasiulatuv jõud on lubatud, kui avalik huvi regulatsiooni muutmise vastu kaalub üles isikute õiguspärase ootuse. Kas see on praegusel juhul nii, hindab kolleegium otsuse p-s 95.

77. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et asjassepuutuva normiga riivati kaebajate ettevõtlusvabadust koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega (vt ka RKPJKo 19.01.2010, 3-4-1-13-09, p 39).

III

78. PS § 31 teise lause alusel võib ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra sätestada seadusega. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mida võib piirata igal põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus.

79. Asjassepuutuvate normide eesmärk oli tagada ja kiirendada taastuvenergiale üleminekut selle kaudu, et isikud, kes olid tootmissuunalise liitumislepingu sõlmimisega reserveerinud võrgumahu, kuid kes energiat ei tootnud, vabastaksid reserveeritud võrgumahu. Energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) § 32¹ lg 1 kohaselt peab Euroopa Liidu õigusest tulenevalt aastaks 2030 riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest moodustama taastuvenergia vähemalt 65%. Seejuures elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest peab taastuvenergia moodustama 100%. Taastuvenergia ulatuslikuma kasutamise eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, viimaks ellu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgu tulemusel sõlmitud Pariisi 2015. a kliimakokkulepet (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. a direktiiv 2018/2001 (direktiiv 2018/2001), põhjenduste p 2). Teiselt poolt tagatakse sellega energiavarustuskindlust, mis väljendub eeskätt taskukohases jätkusuutlikus energias, tehnoloogia arendamises, uuendustegevuses ning tehnoloogia ja tööstusalase juhtpositsiooni edendamises (direktiiv 2018/2001, põhjenduste p 3). Elektrienergia tootmine ja võrgu läbilaskevõime on omavahel seotud. Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 696 SE seletuskirjas (lk-d 3 ja 14) selgitatakse, et Eesti elektri põhivõrk on dimensioneeritud ligikaudu 3000 MW võimsuse edastamiseks. Seletuskirjas märgitakse lisaks, et võrguga liituda soovivate elektritootjate taotletav maht 2022. a jooksul oluliselt suurenes ja ületas märkimisväärselt võrgu läbilaskevõimekust (Elering AS oli 29. augusti 2022. a seisuga lubanud välja võrgu tootmissuunalise ressursi 11 470 MVA ulatuses). Seletuskirja kohaselt tingis see igale järgnevale liitujale aina suurema võrgu ümberehitamise vajaduse ja kõrgema liitumistasu. Seletuskirjast võib seega järeldada, et mida suuremad on tootmissuunalise liitumislepingu sõlmimisega kaasnevad võrgu väljaehitamise kulud, seda väiksem on tõenäosus, et leidub neid, kes soovivad hakata tootma taastuvenergiast elektrit. Seadusandja eesmärk ELTS § 87¹ ja § 111³ lg 14 loomisel oli tagada, et isikud, kes on liitumislepingu sõlminud, kas asuksid elektrienergiat taastuvenergiast tootma või vabastaksid võrgu tootjatele, kellel on reaalne kavatsus elektrienergiat võrku toota.

80. Kolleegiumi hinnangul on legitiimne seadusandja eesmärk vabastada võimalikult kiiresti taastuvenergiale ülemineku tagamiseks see võrguressurss, mida tootmiseks ei kasutata. Lõppastmes teenib asjassepuutuv norm seda, et Eesti riik vähendaks CO₂ heidet ja tagaks energiavarustuskindluse.

IV

81. Asjassepuutuva normi formaalset põhiseaduspärasust ei ole menetlusosalised kahtluse alla seadnud ning ka kolleegium ei näe põhjust selles kahelda.

82. Sobiv on abinõu, kui see aitab eesmärgi saavutamisele kaasa. Abinõu sobivus ei tähenda, et see peab tagama eesmärgi saavutamise igas olukorras. Abinõu on sobimatu siis, kui see üldse ei aita eesmärgi saavutamisele kaasa. (RKÜKo 12.07.2012, 3-4-1-6-12, p 180.) Kolleegiumi hinnangul aitas 60 päeva jooksul tagatise tasumise kohustus saavutada seda, et need isikud, kes tegelikult ei kavatsenud asuda taastuvenergia tootmisega tegelema, vabastaksid võimalikult kiiresti võrguressursi nendele, kellel oli tegelik kavatsus asuda taastuvenergiat tootma. Selle kaudu soodustati CO₂ heite vähendamist ja tagati energiavarustuskindlust. Abinõu ei muutu sobimatuks sellest, et ka need isikud, kes kavatsesid tootmisega tegelema asuda, võisid tagatise tõttu oma projektist loobuda.

83. Abinõu vajalikkuse üle otsustamisel tuleb leida alternatiivne abinõu, mis koormaks põhiõiguste kandjat vähem, aga aitaks asjassepuutuva normiga taotletavat eesmärki ellu viia sama efektiivselt kui algne abinõu (RKÜKo 12.07.2012, 3-4-1-6-12, p 182). Halduskohus pidas mõistlikuks minimaalselt üheksakuulist tähtaega 60 päeva asemel, kuna see tähtaeg oleks koormanud ettevõtjaid vähem. Riigikogu ja kliimaminister on seisukohal, et võrgud tuli võimalikult kiiresti vabastada nendest liituda soovijatest, kellel puudus kavatsus lähitulevikus tootmisega tegelema hakata. Kolleegiumi hinnangul tõenäoliselt vabastatakse põhjendamatult reserveeritud võrguressurss seda kiiremini, mida lühem on tagatise tasumise tähtaeg. Seega ei saa üheksakuulist tähtaega pidada sama efektiivseks abinõuks kui 60-päevast tähtaega.

84. Kaebajad toovad lisaks välja kaks alternatiivset abinõu, mis nende hinnangul kinnitavad seadusandja tehtud valiku tarbetust: 1) ELTS § 87¹ lg 4 kohaselt tuleb tootmisega alustada päikesepaneelide puhul ühe aasta, avameretuuleparkide puhul kolme aasta ja muudel juhtudel kahe aasta jooksul; kui selle aja jooksul tootmisega ei alustata, siis tuleb tasuda tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu (s.o 38 000 eurot MVA kohta) (ELTS § 87¹ lg 6); 2) kui kahe aasta jooksul pole tootmissuunalist võimsust kasutatud, siis tuleb tasuda eespool nimetatud tasu (ELTS § 87¹ lg 7). Kolleegiumi hinnangul ei ole kaebajate abinõud sama efektiivsed, nagu vaidlusalune abinõu. Kaebajate pakutud abinõude puhul saabuvad õiguslikud tagajärjed alles ühe kuni kolme aasta pärast. Selle ajavahemiku jooksul oleks võimalik võrguressurssi jätkuvalt broneerida ilma taastuvenergiat tootmata.

85. Abinõu mõõdukuse juures tuleb ühelt poolt kaaluda legitiimse eesmärgi olulisust ja teiselt poolt kaebajate ettevõtlusvabaduse riive intensiivsust.

86. EnKS § 32¹ lg-s 1 sätestatud kohustus minna võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt aastaks 2030 üle taastuvenergiale, et vähendada CO₂ heidet ja tagada energiavarustuskindlus, on kaalukad eesmärgid. Esmalt viivad Euroopa Liidu liikmesriigid taastuvenergia ulatuslikuma kasutamisega ellu Pariisi kliimakokkulepet, mis seadis sihiks vähendada CO₂ heidet ja seeläbi kliimasoojenemisest tingitud negatiivseid mõjusid keskkonnale (vt direktiiv 2018/2011, põhjenduste p 2 ja art 3 lg 1). Teiseks tagatakse taastuvenergia kasutusele võtmisega energiavarustuskindlus, muudetakse energia hind soodsamaks, tagatakse tehnoloogiline areng ning edendatakse tehnoloogilist ja tööstusalast positsiooni (direktiiv 2018/2001, põhjenduste p 3). Riigi kohustus on tulenevalt inimväärikuse ja sotsiaalriigi põhimõtetest (PS § 10) tagada energiaturgude ja -võrkude nõuetekohane ja kestlik toimimine (RKHKm 14.10.2024, 3-23-15/29, p 13). Energiavarustuskindluse vastu esineb suur avalik huvi (vt RKHKo 18.04.2024, 3-20-1313/52, p 17).

87. Seadusandja põhjendas, et asjassepuutuva normi vastuvõtmise ajaks oli Eesti elektri põhivõrk dimensioneeritud ligikaudu 3000 MW võimsuse edastamiseks. Samas oli võrguga liituda soovivate elektritootjate hulk oluliselt suurenenud, mistõttu oli võrgu läbilaskevõimekus märkimisväärselt ületatud. Kuna võrgumaht oli reserveeritud, ilma et seda oleks selles mahus kogu ulatuses koormatud, tõi see kaasa olukorra, et uued liituda soovijad pidid katma üha suuremaid võrgu väljaehitamise kulusid. Nimetatu takistas eelduslikult uute taastuvenergiatootjate turule tulemist. Seepärast oli kaalukas ka eesmärk, et tootmiseks mittekasutatav võrguressurss võimalikult kiiresti vabastataks.

88. Põhiõiguste riive intensiivsust iseloomustab see, kui palju muudatus isikuid mõjutab. Kohustus anda vastustajale tagatis 60 päeva jooksul riivas kaebajate ettevõtlusvabadust intensiivselt.

89. Esmalt tuli kaebajatel lühikese tähtaja jooksul täita suur varaline kohustus. Mida lühem on tähtaeg uue kohustuste täitmiseks, seda intensiivsem on ettevõtlusvabaduse riive. Seadus jõustus üldkorras (s.o kümnendal päeval avaldamisest) ning kaebajatel tuli kohustus täita seaduse jõustumisest alates lühikese tähtaja, s.o 60 päeva jooksul. Evecon Solar 435 OÜ pidi 16. maiks 2023 tasuma 4 313 000 eurot ja Evecon Solar 461 OÜ 3 946 680 eurot.

90. Teiseks asus seadusandja reguleerima neid liitumislepinguid, mis olid sõlmitud enne asjassepuutuvate normide vastuvõtmist ja jõustamist. Evecon Solar 435 OÜ sõlmis Elering AS-iga liitumislepingu 22. augustil 2022 ning Evecon Solar 461 OÜ 7. juulil 2022. Tootmissuunalise liitumislepingu sõlmimise hetkel ei saanud kaebajad äriplaani koostamisel arvestada sellega, et neil lasub kohustus anda tagatis. Kaebajatele oli liitumislepingute sõlmimise ajal kehtinud regulatsiooniga tekitatud usaldus, et nad saavad oma äriprojekti ellu viia liitumislepingus kajastatud tingimustel. Liitumislepingu sõlmimise ajal ei olnud kaebajatel teada, et nende liitumissuhtest tulenev kohustus suureneb märgatavalt ning selle kohustuse täitmine mõjutab liitumislepingu kehtivust. Sellise lühikese tähtaja jooksul juba varem tekkinud õigussuhte osalistele uue suure kohustuse peale panemine mõjutas intensiivselt kaebaja ettevõtlust. Kaebajatelt ei saanud eeldada, et neil on ka võimaliku tulevase lisakohustuse täitmiseks miljonite eurode ulatuses vara.

91. Halduskohus tõi põhjendatult esile, et kaebajate õiguste riivet ei vähendanud see, et tagatis oli võimalik anda ka pangagarantiina ja et tagatise asemel oli kaebajatel võimalik tasuda 70% liitumistasust. Seaduse jõustumise ajaks polnud vastustaja välja töötanud pangagarantii aktsepteerimise tingimusi ning vastustaja keeldus esialgu liitumistasu ettemakset vastu võtmast. Asjaolu, et vastustaja polnud võimeline seaduse jõustumise ajaks kõiki vajalikke toiminguid tegema, lubab järeldada, et ka kaebajatel oli keeruline täita uusi kohustusi seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

92. Kaebajate õiguste riive muudab intensiivsemaks asjaolu, et halduskohtu hinnangul olid kaebajad tootmissuunalised liitujad, kes kavatsesid tegelikult tootmisega tegeleda. Esiteks on kaebajad varasemad projektid ellu viinud ning asunud taastuvenergiat tootma. Teiseks finantseerivad krediidiasutused osaliselt kaebajate äriprojekte. Üksnes võrgu reserveerimine ilma tootmiseta ei tagaks krediidiasutustele finantskohustuste täitmist. Halduskohus toob kolmandaks välja vastustaja kinnituse, mille kohaselt puudub tal alus arvata, et kaebajad ei asuks elektrienergiat võrku tootma.

93. Riigikogu ega kliimaminister pole esitanud andmeid, millest saaks järeldada, et kahest kuust mõnevõrra pikem periood (nt üheksa kuud), oleks märgatavalt pidurdanud EnKS § 32¹ lg-s 1 sätestatud taastuvenergiale üleminekut. Seadusega taotletav eesmärk peab olema saavutatud 2030. aastaks, samas vaidlusalune muudatus jõustus 17. märtsil 2023 ehk seitse aastat enne taotletava eesmärgi saavutamiseks määratud tähtaja möödumist. Menetlusosaliste seisukohad ei võimalda järeldada, et mõnevõrra pikem tagatise maksmise tähtaeg oleks CO₂ heite vähendamise ja energiavarustuskindluse ohtu seadnud. Arvestades seda, et tagatise regulatsiooni kohaldati ka juba sõlmitud liitumislepingutele ning et tegemist oli lühikese aja jooksul täidetava suure kohustusega, leiab kolleegium, et eesmärk vähendada CO₂ heidet ja tagada energiavarustuskindlus ei kaalu üles kaebajate ettevõtlusvabaduse riivet.

94. Kolleegium nõustub halduskohtuga, et põhiseaduspärane oleks olnud kehtestada tagatise andmiseks üheksa kuu pikkune tähtaeg, ega korda kohtu põhjendusi (vt käesolev otsus, p 20).

95. Samas pole kolleegiumi hinnangul tagatisele tagasiulatuva jõu andmisega rikutud kaebajate ettevõtlusvabadust koostoimes õiguspärase ootuse põhimõttega. Praegusel juhul on avalik huvi kaalukam kui kaebajate see õigus. Seadusandja eesmärk oli muuta kujunenud võrguressursi broneerimisel tekkinud olukorda (vt käesolev otsus, p 79). Olemasoleva ülekoormatud võrguressursi vabastamine nende liitujate arvel, kes võrku tootmise eesmärgil ei kasuta, on vajalik selleks, et vähendada CO₂ heidet ja tagada energiavarustuskindlus (ülekaaluka avaliku huvi kohta vt käesolev otsus, p-d 86 ja 87).

96. Lähtuvalt eeltoodust tunnistab kohus ELTS § 111³ lg 14 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see näeb ELTS § 87¹ lg-s 1 nimetatud tagatise rakendamiseks ette üheksast kuust lühema üleminekuperioodi.

V

97. Evecon Solar 435 OÜ ja Evecon Solar 461 OÜ taotlevad õigusabikulu 2050 eurot ja 70 senti (ei sisalda käibemaksu) hüvitamist. Kaebajatele osutati õigusabi (tutvumine Riigikohtu kirjaga, arvamuste koostamine ja teiste menetlusosaliste seisukohtadega tutvumine) 11,94 tundi. Kuna kaebajad on käibemaksukohustuslased, siis paluvad nad õigusabikulu välja mõista ilma käibemaksuta. PSJKS § 63 lg-st 1 tulenevalt hüvitatakse konkreetse normikontrolli menetluse PSJKS § 10 lg 1 p-s 3 nimetatud menetlusosalise vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud (RKPJKo 09.04.2020, 5-18-5/33, p 16). Kolleegiumi hinnangul on menetluskulu vajalik ja põhjendatud ning tuleb Eesti Vabariigilt kaebajate kasuks välja mõista (PSJKS § 63 lg 1).

98. OÜ Utilitas Wind taotleb, et Riigikohus võtaks tema seisukoha normi põhiseaduspärasuse kohta asja materjalide juurde. Lisaks esitas Sunly AS Riigikohtule taotluse kaasata ta käesolevas põhiseaduslikkuse järelevalve asjas menetlusse kolmanda isikuna.

99. OÜ Utilitas Wind ja Sunly AS ei ole menetlusosalised PSJKS § 10 lg 1 tähenduses. Halduskohus pole haldusasjas nr 3-23-836 käsitanud OÜ-d Utilitas Wind ja Sunly AS-i menetlusosalistena. Nad pole halduskohtumenetluses kaebajad, samuti pole halduskohus neid kaasanud menetlusse kolmandate isikutena (HKMS § 15 lg 1 p-d 1 ja 2, § 16 ning § 20 lg 1 ja § 21 lg 1). Tegemist on menetlusväliste isikutega, kellel puudub õigus taotleda enda kaasamist praegusesse põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusse.

100. Kui Elering AS-i tegevus ja selle aluseks olev seadus rikkus pöördujate õigusi, oli neil sarnaselt kaebajatega võimalus oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse (vrd RKHKm 08.06.2022, 3-21-150/44, p 17). Kui Riigikohus peaks vaidlusaluse normi tunnistama põhiseadusega vastuolus olevaks ja põhiseadusvastaseks tunnistatud normi tõttu kandis kaebaja kahju, siis on tal võimalus esitada halduskohtule kahju hüvitamise nõue. Kaasamise aluseks pole ka Sunly AS-i väide, et normi põhiseadusvastaseks tunnistamise korral oleks tegemist keelatud riigiabiga. Juhul, kui selline olukord peaks normi põhiseadusvastasuse korral tekkima, tuleks riigil otsida võimalusi, et olukord heastada. Selleks ei pea Sunly AS olema menetlusse kolmanda isikuna kaasatud.

101. Kolleegium ei pea otstarbekaks ka enda algatusel muudel kaalutlustel kaasata põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusse arvamuse andmiseks menetlusväliseid isikuid. Tegemist pole olukorraga, kus kolleegiumil oleks tarvis eriteadmisi omavatelt erapooletutelt isikutelt sõltumatut arvamust asjaolude ja võimalike tagajärgede kohta.

102. Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium Sunly AS-i kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotluse läbi vaatamata. Menetlusväliste isikute seisukohad tuleb tagastada nende esitajatele.

 

(allkirjastatud digitaalselt)