Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaud
Eesti 2050 üldplaneering peab tagama regionaalse tasakaalu ja uue pärandivalitsemise suuna
22. juuli 2026 – Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaud (EAHÜ) esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile arvamuse üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“
eelnõu kohta. Ümarlaud kutsub riiki üles juurutama kohanevat pärandivalitsemist ning suunama regionaalpoliitilised toetused eelisjärjekorras väiksematele keskustele ja hajaasustusele.
EAHÜ hinnangul on üleriigiline planeering piisavalt küps liikumaks avalikule väljapanekule, kuid selle tegelik väärtus selgub elluviimiskavas. Ümarlaud rõhutab,
et pärandit ei tohi vaadelda vaid säilitatava objektina, vaid kui strateegilist ressurssi ja regionaalse elujõulisuse alustala.
EAHÜ peamised seisukohad ja ettepanekud:
Tasakaalustatud regionaalareng ja „isehakkama saamise“ mudel kus EAHÜ toetab loogikat, milles
tugevad toimepiirkonna keskused peavad oma majanduslike ja sotsiaalsete väljakutsetega hakkama saama iseseisvalt. See võimaldab riigil suunata sihtfinantseeringud ja toetusmeetmed just väiksematele keskustele
(nt Valga, Põlva) ja hajaasustusele, tagades sealne elujõulisus, teenuste kättesaadavus ja piirkondlik julgeolek.
„Uus muinsuskaitse – kohanev pärandivalitsemine“ milles eeldame Muinsuskaitseseaduse muutmisel
suuremat funktsioonide kombineerimise paindlikkust. Pärandikeskne areng peab mälestised hoidma kaasaegses majanduslikus ringluses, eelistades ajalooliste hoonete ja -linnasüdamete ning maa-asulate eelisarendamist.
Pärandikeskne areng kui kliimameede kus olemasoleva hoonefondi taaskasutus on kriitiline kliimameede.
Ootame ametliku metoodika väljatöötamist renoveerimise süsiniku jalajälje arvutamiseks, et motiveerida omanikke eelistama taastamist uusehitusele, mis säästab ehitusressurssi ja hoiab ära uue maahõive, samas olles ka majanduslikult mõistlik.
Looduskeskkond ja taastuvenergia kumulatiivsed mõjud milles taastuvenergia eesmärgid ei tohi tulla
elurikkuse hävitamise hinnaga. EAHÜ juhib tähelepanu, et tuule- ja päikesepargid moodustavad loomadele „suletud“ territooriume, killustades elukeskkonda. Ootame riiklikult seiresüsteemilt energiaparkide koosmõju jälgimist nii suurulukitele kui ka inimeste
tervisele samas säilitades ka miljööväärtuse.
„Pärand on meie suurim vara ja ruumiline strateegia peab usaldama kohalikke kogukondi. Meie eesmärk on, et aastaks 2050 ei oleks Eesti äärealad vaid hääbuvad
'pensionäride asumid', vaid arukate külade ja väärtustatud ehituspärandiga elujõulised piirkonnad“.
Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaud (EAHÜ) koondab valdkondlikke ühendusi, sealhulgas Eesti Mõisakoolide
Ühendust, Eesti Mõisate Ühendust, EELK-d, EAÕK-d ja teisi partnereid.
Lisainfo:
Tõnu Kiviloo EAHÜ koordinaator
E-post: [email protected]
www.eahu.ee