Lugupeetud Riigikogu liikmed!
Pöördun Teie poole küsimusega, mis puudutab minu arvates mitte ainult ühe korterelamu elanikke, vaid laiemalt inimeste elamistingimusi tänapäeva Eestis.
Kas tõesti on 2026. aastal normaalne, et Eestis on endiselt suuri korterelamuid, kus puudub korterite keskküte ning inimesed peavad talvel maksma sadu eurosid elektriga kütmise eest, kuid sellest hoolimata võivad jääda ilma isegi veeta?
Üks selline maja asub Ida-Virumaal, Püssi linnas, aadressil Viru tn 6.
Tegemist on kolmekorruselise, 102 korteriga elamuga.
Kunagi on majas olnud keskküttesüsteem, kuid korterites on radiaatorid eemaldatud. Praegu peavad korteriomanikud kasutama elektrikütet.
Näiteks korteri nr 95 elektriarve oli 2026. aasta jaanuaris üle 600 euro ning veebruaris ligi 600 eurot.
Samas on maja trepikodades olemas töötavad keskkütteradiaatorid. Korteriühistu 2025. aasta majandustegevuse aruandes on kajastatud ka Adven Eesti AS-ile tasutud soojusenergia kulu.
See tekitab põhjendatud küsimuse, miks on võimalik kütta trepikodasid, kuid korterite jaoks ei ole seni leitud toimivat ühist küttelahendust.
Kuid probleem ei piirdu üksnes suurte küttekuludega.
Talvel seisavad paljud korterid tühjana ja neid ei köeta piisavalt. Selle tagajärjel külmuvad veetorustiku püstikud ning ka need inimesed, kes oma kortereid korralikult kütavad, jäävad ilma veevarustuseta.
Korteriühistu on sellest probleemist teadlik. Elanikele on soovitatud jätta veekraanid pidevalt nirisema, et torud ei külmuks.
Kas see on tõesti lahendus, mida peaks tänapäeva Eestis normaalseks pidama?
Minu arvates ei tohiks olukord, kus inimestel puudub talvel toimiv veevarustus ja mõistliku hinnaga küttelahendus, jääda üksnes korteriomanike omavaheliseks probleemiks.
Ma ei oota, et Riigikogu hakkaks ühe konkreetse maja torustikku remontima.
Küll aga sooviksin teada:
Kas riigil on ülevaade sellest, kui palju on Eestis veel selliseid korterelamuid, kus puudub ühine küttesüsteem ja elanikud sõltuvad täielikult elektriküttest?
Kas riik on kaalunud eraldi toetusmeetmeid vanade korterelamute keskkütte taastamiseks, eriti Ida-Virumaal ja väiksemates linnades?
Kas kehtivad õigusaktid tagavad piisava kaitse korteriomanikele olukorras, kus naaberkorterite kütmata jätmise tõttu külmuvad ühised veetorustikud?
Milline riigiasutus peaks selliste majade probleemidega tegelema ning aitama leida pikaajalisi lahendusi?
Kas Riigikogu oleks valmis pöörama sellele probleemile tähelepanu ning arutama võimalikke lahendusi koos vastutavate ministeeriumide ja kohalike omavalitsustega?
Ma usun, et meie maja ei ole Eestis ainus.
Me räägime pidevalt energiatõhususest, renoveerimisest ja inimeste elukvaliteedi parandamisest. Samal ajal on veel maju, kus inimesed kulutavad suure osa oma sissetulekust elektrile ning külmade ilmade saabudes võivad jääda ilma kõige elementaarsemast — veest.
Tahaksin väga uskuda, et 2026. aasta Eestis ei peeta sellist olukorda paratamatuseks.
Palun käsitleda käesolevat kirja märgukirja ja selgitustaotlusena ning võimaluse korral edastada see pädevale komisjonile või ametiasutusele.
Oleksin tänulik sisulise kirjaliku vastuse eest.
Lugupidamisega
Merlana Group OÜ
Püssi linn, Viru tn 6–95