Received: from AM0PR83CU005.outbound.protection.outlook.com (2a01:111:f403:c201::1) by AM4PEPF00025F9B.mail.protection.outlook.com (2603:10a6:20f:fff4::a) with Microsoft SMTP Server (version=TLS1_3, cipher=TLS_AES_256_GCM_SHA384) id 15.20.9412.0 via Frontend Transport; Fri, 5 Dec 2025 13:23:37 +0000 Received: from AM4PEPF00025F9B.EURPRD83.prod.outlook.com (2603:10a6:102:375:cafe::b8) by PA7P264CA0259.outlook.office365.com (2603:10a6:102:375::11) with Microsoft SMTP Server (version=TLS1_3, cipher=TLS_AES_256_GCM_SHA384) id 15.20.9388.12 via Frontend Transport; Fri, 5 Dec 2025 13:23:37 +0000 Received: from DB9PR02MB9756.eurprd02.prod.outlook.com ([fe80::4dc4:1049:ac04:ed7a]) by DB9PR02MB9756.eurprd02.prod.outlook.com ([fe80::4dc4:1049:ac04:ed7a%4]) with mapi id 15.20.9366.012; Fri, 5 Dec 2025 13:23:34 +0000 Received: from DB9PR02MB9756.eurprd02.prod.outlook.com (2603:10a6:10:451::21) by VI0PR02MB10681.eurprd02.prod.outlook.com (2603:10a6:800:20c::9) with Microsoft SMTP Server (version=TLS1_2, cipher=TLS_ECDHE_RSA_WITH_AES_256_GCM_SHA384) id 15.20.9388.11; Fri, 5 Dec 2025 13:23:34 +0000 Received: from PA7P264CA0259.FRAP264.PROD.OUTLOOK.COM (2603:10a6:102:375::11) by GVXPR08MB11096.eurprd08.prod.outlook.com (2603:10a6:150:1ff::14) with Microsoft SMTP Server (version=TLS1_2, cipher=TLS_ECDHE_RSA_WITH_AES_256_GCM_SHA384) id 15.20.9388.9; Fri, 5 Dec 2025 13:23:38 +0000 Received: from GVXPR08MB11096.eurprd08.prod.outlook.com (2603:10a6:150:1ff::14) by AS8PR08MB8970.eurprd08.prod.outlook.com with HTTPS; Fri, 5 Dec 2025 13:23:45 +0000 From: =?windows-1257?Q?Kati_N=F5lvak_-_SOM?= To: "Jaanus Nurmoja" References: In-Reply-To: Subject: =?windows-1257?Q?RE:_K=FCsimusi_ja_seisukohti_seoses_elatusmiinimumi_meto?= =?windows-1257?Q?odika_uuendamisega?= Date: Fri, 5 Dec 2025 16:23:34 +0300 Message-ID: MIME-Version: 1.0 Content-Type: multipart/alternative; boundary="----=_NextPart_000_00BC_01DCE91B.71E00D90" X-Mailer: Microsoft Outlook 16.0 Thread-Index: AdxZaS8QqcT34EdkS0qZktPNa4jP2AMgSpVA X-MS-Has-Attach: X-MS-Exchange-Organization-SCL: 1 X-MS-TNEF-Correlator: X-MS-Exchange-Organization-AuthSource: AM4PEPF00025F9B.EURPRD83.prod.outlook.com X-MS-Exchange-Organization-AuthAs: Anonymous X-MS-Exchange-Organization-Network-Message-Id: ae4f7910-c0d1-4c58-6463-08de34017f98 X-MS-PublicTrafficType: Email X-MS-Exchange-Transport-EndToEndLatency: 00:00:08.1294185 X-MS-Exchange-Processed-By-BccFoldering: 15.20.9388.003 X-Microsoft-Antispam-Mailbox-Delivery: ucf:0;jmr:0;auth:0;dest:I;ENG:(910005)(944506478)(944626604)(920097)(930097)(140003); X-Microsoft-Antispam-Message-Info: =?windows-1257?Q?m8oC3dazGMeGostw3ZreTTo6WAE1kUWU+HsL4w8C+HSzPRO9aY5cOZCs?= =?windows-1257?Q?jEpLQFoy1vVSrb2TZgPRjyiO73KC6jtgMEUBamHIqrCLJMzjjb/oSDX/?= =?windows-1257?Q?esB+qBlXeAj+YT9Ls5JQkRn4o0oiLA5VRkO0MSjFbb6w5UJZbNzY1DnT?= =?windows-1257?Q?yXB6x+siTHVV8DaSfqQgi2JDQSyf/OK+mJwvSBNMu+XrBWwOi5/qx6tq?= =?windows-1257?Q?a8yvk8n0tvF2lK7TYPXgYrDJ6viDPT6wfKZcdQ2Glp690ylHj9DdJBIx?= =?windows-1257?Q?C1mn0SSw1pjRN51WhesPyHkY7QsDFl0z92I3r2DwzhLremG0Ycc3r2oh?= =?windows-1257?Q?I3ObXJfe1nUj7AjtFENuE3Cab3KEjsW0Um3stAhmD2dl+vfUiQNEKujz?= =?windows-1257?Q?ZUXCTuMzP2TKF7xcRfiuzknggvrBw4NxHBfAOGKEOQIY6p6lEmpA8M2k?= =?windows-1257?Q?2A0ca8A+JSRhHL4gXlldQnijTeF2r2Lr/mts7POlvxf1QkKrrOofuYxA?= =?windows-1257?Q?12RuzruPN3qqnUO+jDtinHmyOo3kVoAKXENu2y4DB5n8H1kVoyCjD+Fc?= =?windows-1257?Q?Bz+59YcmZLvF/OH/5ikjjVJGvQObh9yuVC6v+k3iieBoG3F9bm5QoPkf?= =?windows-1257?Q?mcITN7jJQLh43sNOqpjHlHBbCc9mTcoyEgakKkykZqS9bANGePdl/49A?= =?windows-1257?Q?Jolmf9rb6hX/YdWpFjOgPZJQqer1mJQhQwWsl4BViWCfPji GXaoJJb69?= =?windows-1257?Q?TWkSnexl4Dv9Hj9P/2NLNHMIygCyQou3THBTKtGOZsYA/5TYneWHSBiQ?= =?windows-1257?Q?W3S9BLrKvHyHfzy55VvxejSINSxN8BjqRy1lNmLObPx26M2DNcT9MgDM?= =?windows-1257?Q?cKguY5WRKg+jfpUXkgeSw5HUhHQjwvFQ1xKNQfWxhre0QX65oUzrnA5j?= =?windows-1257?Q?31h9ZCYie37/ZinzESZPeCMRkyW7fUsRI86oBMvRnyWvp0TAcotzLSHE?= =?windows-1257?Q?FiSQoJdxdQXByZBs5uZuflWBVNKN5ENRwEfC32tzGS3ct8zZ0p5i9Hvx?= =?windows-1257?Q?3GIPdY97zCacgeSMwBL8TXiUKJFnhy9112aJkTa5Pr3FQgHHGoad/tPb?= =?windows-1257?Q?aI6a5oNbbRXubau6xZGU1aDwpZflhAM2kpr78w5WmxkfEnxrSSiRpZ9T?= =?windows-1257?Q?tPUtX4POdUmuAcnyfHRfSUjV1q/9V1SbMpQNBzKW+pZvlenCLAx7hRB4?= =?windows-1257?Q?/bU9JjuYVnNmBv69dxx/LFkTasGkrH2g7zelUvd1MgJoAWEmyvPWP0C1?= =?windows-1257?Q?vGN0Kb7tlYfCCo17MzifDohZBK714ieMBE9ftFFI+5u4czsEDV9njesD?= =?windows-1257?Q?f/L4FMFUQblbXXwRLwj9GcWzIe8BlOjytNJ3oSadipnzLkwgYw7Q0/MK?= =?windows-1257?Q?p/jdCsZKlo6niBG5NaNomJAssFOpzVNNLXUW8MtWli83Dwib6oDCVtk6?= =?windows-1257?Q?JZR9CbaTFAKMfjh1z6xMOLhP+LJR6XTls RQkla04pdkRb1AE3LmIiXLW?= =?windows-1257?Q?/7oH4PBSe7WDSjTsCnCzGmDB/l20KNzakpw5LQyxSM0RkxcyRepWJtmC?= =?windows-1257?Q?jgRIQAutQ7BCkNOinRlb6bKN973XPaxsJQOBV2ML0HLHE/A00+OTeE+i?= =?windows-1257?Q?QxtGU621JsLDHRwYrihyhkCjQksEZrmVY5mlUpBxGZ4/hWiClYH6TCuS?= =?windows-1257?Q?MUikkGZCbbJZX8foOgnXRFTjC85IjhKyiLWcJ6TbacLyFgWk7uZ1fEC5?= =?windows-1257?Q?bPKMnk+W4JcK7M5dKhZnfTfxvP2+AawHikH7t9TKNVzMMwDXDkVSkj/k?= =?windows-1257?Q?UAYuevA1CvanPccn61rIj0FdRZylz4MrT/oFcKP1QYLNFjJP1uvk0tm4?= =?windows-1257?Q?slV+q5BOXxFiMPAOC6ejJGo9nlQKhT3X19WgUtMwL/2OM79lMyGOt97u?= =?windows-1257?Q?O+T3GuVwtK10zDddcc+/RGbvSS5dUG1O4ALTS1FZLwqtPuaVvABWgeDv?= =?windows-1257?Q?f+bMYgCxvdR6oZy9iauxqL0YguuoKm+//eCZOOI7nXZRbL9G1yOvRcdA?= =?windows-1257?Q?1sKki9GCkcgfrRbLdYVGfJJ2KlmJUwhZ+occ1y4hwmAdSgv0Gl8mxQdm?= =?windows-1257?Q?7TbTR5WyI1miku4pbZhC+4eAILbOaJaGJBynD2RdfsxuD49GtaKtwi5r?= =?windows-1257?Q?2deTy1pQxItdAPeZG+UUOA5+xEHZqxJRdnEke9ANt9oqDfkkeKZP3Sch?= =?windows-1257?Q?Cbv4EVbajcyahqtUYjH Rfa7dUZejzco3O4G3ad4PEyGHjXlS9+r/VeSW?= =?windows-1257?Q?9Bg6+V9L78q1t5415IM2NX9Oc0RzmOmoBlC9rFEtq5ovC8AI8qSmcDxj?= =?windows-1257?Q?yuorx4qPuINqa2qGmr8QLCCiwT2mWbOi8Ji8xYu2gsdNu8KAnNwgCWcO?= =?windows-1257?Q?oViPW9WqQL7aa+NOQxf9QkzPOLbmbdAImT8fEZ/eTr9sLMOXegjDtVyk?= =?windows-1257?Q?2TOuXarfCIvvHe/74yE3x2qB2ooCyl3zlFkRIS6Wd2102G1n8URwDKIb?= =?windows-1257?Q?Q6jbXWIMBPIXGnigup/LmaXZ0dclmAYH2TUhwyiuTN3p/0un4KRuC/XE?= =?windows-1257?Q?5Pv10vv8eUb6vXYgnd2AvsF2yBZmtOgLxdinWbojpv4NhPwfZ+tm4bUC?= =?windows-1257?Q?LhynHkVy0xMN4Xera0lOIu1Lw0CEm3MJjkO1Gsur3fYyeUaEOhKuFqgX?= =?windows-1257?Q?46lya03YGdlSwsesvyAEDNcQQ1xu1l6ZN0gdGolDT8j5L/CONl/034LW?= =?windows-1257?Q?NYVMZaakOrJn1vHCsjAw7pAlnXxJWH3scDSuat/ln0mNyDVuPP18c18z?= Content-Language: et x-ms-exchange-organization-originalclientipaddress: 2a01:111:f403:c201::1 x-ms-exchange-organization-originalserveripaddress: 2603:10a6:20f:fff4::a msip_labels: MSIP_Label_defa4170-0d19-0005-0004-bc88714345d2_ActionId=ec9a609e-edf9-4684-81f2-fa1f9f86b37f;MSIP_Label_defa4170-0d19-0005-0004-bc88714345d2_ContentBits=0;MSIP_Label_defa4170-0d19-0005-0004-bc88714345d2_Enabled=true;MSIP_Label_defa4170-0d19-0005-0004-bc88714345d2_Method=Standard;MSIP_Label_defa4170-0d19-0005-0004-bc88714345d2_Name=defa4170-0d19-0005-0004-bc88714345d2;MSIP_Label_defa4170-0d19-0005-0004-bc88714345d2_SetDate=2025-12-05T13:15:35Z;MSIP_Label_defa4170-0d19-0005-0004-bc88714345d2_SiteId=8fe098d2-428d-4bd4-9803-7195fe96f0e2;MSIP_Label_defa4170-0d19-0005-0004-bc88714345d2_Tag=10, 3, 0, 1; acceptlanguage: et-EE, en-US received-spf: Pass (protection.outlook.com: domain of sm.ee designates 2a01:111:f403:c201::1 as permitted sender) receiver=protection.outlook.com; client-ip=2a01:111:f403:c201::1; helo=AM0PR83CU005.outbound.protection.outlook.com; pr=C x-ms-exchange-organization-recordreviewcfmtype: 0 This is a multipart message in MIME format. ------=_NextPart_000_00BC_01DCE91B.71E00D90 Content-Type: text/plain; charset="windows-1257" Content-Transfer-Encoding: 8bit Tere! Täname Teid mõttekäikude ja ettepanekute eest seoses arvestusliku elatusmiinimumi metoodika uuendamisega. Edastan siinkohal vastused Teie küsimustele ja loodan, et need annavad vajaliku selguse. 1. Kas uue metoodika alusel arvutatud elatusmiinimum peab võimaldama lihtsalt füüsilist eksistentsi või olema sotsiaalkultuuriline elatusmiinimum, mis on piisav selleks, et inimene saaks väärikalt eksisteerida ja olla ka aktiivne ühiskonnaliige? Vastus: Uuring ei lähtu üksnes füüsilise eksistentsi tagamiseks vajalikust kulutasemest. Tehnilise kirjelduse ja uuringu eesmärkide järgi peab elatusmiinimum kajastama inimese esmavajaduste rahuldamiseks vajalikku minimaalset tarbimistaset viisil, mis võimaldab tal säilitada inimväärsuse ja täita igapäevaseid ühiskondlikke rolle. See tähendab, et metoodika ei piirdu ainult bioloogilise toimetuleku tagamiseks vajalike kuludega (nt toit ja esmased eluasemekulud), vaid käsitleb ka teatud kululiike, mis on vajalikud elementaarseks sotsiaalseks toimimiseks. Samas rõhutame, et sotsiaal-kultuuriliste aspektide arvesse võtmine toimub vaid minimaalsel ja vältimatul tasemel, mitte ulatuses, mis peegeldaks keskmist või tavapärast tarbimist. Metoodiline raamistik hõlmab kolme kulublokki: • toit; • eluasemega seotud kulud; • muud vältimatud individuaalsed kulud. Just see viimane kategooria sisaldab mõningaid miinimumelemente, mis on vajalikud kõige baasilisemaks ühiskonnaelus osalemiseks, näiteks: • elementaarsed tarbeesemed ja riided; • side ja liikumise esmavajadused; • sümboolsed ja väga tagasihoidlikud kulutused mõne olulise isikliku või perekondliku sündmuse tähistamiseks. Centari vaheraport käsitleb neid kululiike näidisena, mitte lõplikult määratletud ostukorvina, kuid suund on selgelt sellele, et elatusmiinimum ei piirdu ainult ellujäämisega. Samal ajal on rõhk vajaduspõhisel ja minimaalsetel kuludel, mitte laiemal sotsiaalsel osalusel ega keskmise elatustaseme taastootmisel. Selle tulemusel võimaldab metoodika hinnata miinimumtaset, mis tagab inimese esmavajadused ja kõige baasilisema ühiskondliku toimimise, kuid ei sisalda ulatuslikumaid tarbimis- ega osalusvõimalusi. _____ 2. Kas metoodika uuendamise ettepaneku(te)st oodatakse üksnes piisava elatusmiinimumi defineerimist või ka laiemaid reformiideid ja/või riigieelarvele ja maksudele avalduda võiva mõju arvestamist ja väljatoomist? Vastus: Uuringu põhieesmärk on elatusmiinimumi metoodika ajakohastamine ja piisava miinimumtaseme määratlemine — see tähendab, et keskmes on metoodika ise, mitte laiapõhjalised poliitilised või eelarvelised reformiettepanekud. Töö tulemuseks on teaduslikult põhjendatud metoodika ning selle rakendumise korral tekkiv hinnanguline miinimumtaseme suurus. Uuring ei hõlma riigi maksusüsteemi, sotsiaalkaitse laiemat ülesehitust ega riigieelarveliste mõjude detailset analüüsi. Samuti ei ole uuringu ülesandeks töötada välja reformikavasid või soovitada konkreetseid poliitikamuudatusi, mis ulatuksid elatusmiinimumi tehnilisest raamistikust kaugemale. Küll aga hinnatakse elatusmiinimumi metoodika uuendamisega seostatult toimetulekutoetuse süsteemi piisavust ja kättesaadavust ning tehakse vajaduse korral metoodilisi ettepanekuid selle kohta, kuidas toetuse arvutamine võiks uue elatusmiinimumi valguses paremini toimida. Tegemist on siiski metoodika rakendamisest tulenevate tehniliste soovitustega, mitte tervikliku reformipaketiga. Seega: uuring annab metoodilise aluse, mille põhjal poliitikakujundajad saavad hiljem hinnata võimalikke eelarvelisi või süsteemseid mõjusid, kuid ise uuring riigieelarve- ega maksaanalüüsi ei tee ning laiapõhjalisi poliitikasoovitusi ei paku. _____ 3. Kui peate selles töös arvestama mingite sisuliste piirangutega, siis millistega? Vastus: Uuringu läbiviimisel ei ole uurijatele seatud kitsendusi kasutatavate metoodikate või lähenemisviiside osas. Vastupidi – meie ootus on, et elatusmiinimumi metoodika uuendamiseks rakendataks võimalikult laiapõhiseid ja sisulisi analüüsivõtteid, sealhulgas nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid, erinevate andmeallikate kombineerimist ning vajaduse korral ka ekspertarvamusi. Ainus sisuline piirang tuleneb uuringu tehnilisest kirjeldusest, mis määratleb ära töö mahu ja teemalise ulatuse. See tähendab, et analüüs ja ettepanekud peavad jääma elatusmiinimumi metoodika uuendamise, vajaduspõhiste kulude hindamise ja toimetulekutoetuse süsteemi konteksti. Nende raamide sees on uurijatel täielik vabadus valida sobivaimad metoodikad, käsitleda teemat nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast ning pakkuda välja lahendusi, mis vastavad võimalikult täpselt uuringu eesmärkidele. Me ei ole seadnud piiranguid selle kohta, kui laiapõhiselt uurijad küsimustele vastavad – pigem ootame, et metoodika oleks terviklik, põhjendatud ja mitmekülgselt toetatud. _____ 4. Kas peate poliitikutele esitlemiseks välja töötama vaid ühe (parima) metoodika või on võimalik näidata ära ka erinevaid stsenaariume oma tugevuste ja nõrkustega (sarnaselt laste saamise ja kasvatamise toetamise analüüsiga)? Vastus: Tehniline kirjeldus näeb selgelt ette, et uuringurühm peab analüüsima erinevaid metoodilisi võimalusi ja kaaluma, kas ning milliseid erisusi tuleks arvestada erinevate leibkonnatüüpide puhul. See tähendab, et uuringu käigus on oluline käsitleda mitut võimalikku lähenemist, tuua välja nende tugevused ja piirangud ning näidata, kuidas erinevad valikud mõjutaksid elatusmiinimumi kujunemist. Samal ajal ei ole uuringu eesmärk pakkuda välja mitut paralleelset lõppmetoodikat. Lõpptulemuseks peab olema üks koondatud, selgelt põhjendatud ja rakendamiseks sobiv metoodika, mis põhineb eelnevalt analüüsitud alternatiivide võrdlusel. Ootus on, et uuringurühm selgitab, miks just nende pakutud lahendus on kõige mõistlikum, teostatavam ja vastab parimal viisil tehnilises kirjelduses seatud eesmärkidele. Kokkuvõttes: • analüütilises osas ootame mitut võimaliku lahenduskäigu ja metoodilise valiku läbikaalumist, • lõpparuandes ootame selget ja üheselt soovitatud metoodikat, mis tugineb eelnevale võrdlevale analüüsile. _____ 5. Kas kavatsete oma töös kasutada (Eesti oludele kohandamiseks, võrdluste tarbeks) mõnes välisriigis (näiteks Saksamaal) kasutusel olevaid samalaadseid ja sarnase ülesehitusega skeeme ja nende aluseks olevaid metoodikaid? Vastus: Jah, uuringus on plaanis arvestada ja analüütilises osas käsitleda ka rahvusvahelist praktikat, sealhulgas riikide näiteid, kus kasutatakse sarnase eesmärgiga miinimumkulude või standardeelarvete metoodikaid. Tehniline kirjeldus toetab seda, rõhutades vajadust võrrelda Eesti võimalikke metoodilisi lahendusi rahvusvaheliste lähenemistega ning hinnata, milliseid elemente oleks võimalik või põhjendatud Eesti oludesse kohandada. Praeguseks on Centar vaheraportites käsitlenud mitmeid riike, kus kasutatakse Eesti tööle struktuurilt kõige sarnasemaid lähenemisi. Nende hulgas on näiteks: Holland (Nibudi standardeelarvete süsteem), Suurbritannia (Minimum Income Standard), Iirimaa (Vincentian Partnership referentsieelarved), Saksamaa (Regelbedarf’i metoodika), Belgia (BE-REF referentsieelarved), Soome (Kela vajaduspõhised kuluraamistikud). Need näited on vaheraportis toodud eelkõige võrdlusmaterjalina, st eesmärk ei ole ühegi välisriigi mudelit otseselt üle võtta. Elatusmiinimumi tase ja ülesehitus sõltub oluliselt riigi sotsiaalpoliitilisest raamistikust, hinnatasemest ja institutsioonidest, mistõttu välisriikide metoodikaid saab kasutada eelkõige taustaks, inspiratsiooniks ja võrdlusmaterjalina, mitte lõpliku lahenduse alusena. _____ 6. Kuidas suhtute mõttesse, et arvestusliku elatusmiinimumi metoodika muutmine võiks sisuliselt olla 2019.–2020. aasta uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ edasiarendus – selles rakendatud metoodika taaskasutamine või (lõppraportiski soovitatud) ajakohastamine ning selles uuringus välja pakutud „eelarvete“ väljatöötamine ka üksikut täiskasvanut silmas pidades, kas siis 2025. aasta lõpu või 2026. aasta (indekseerimisjärgse) seisuga? Vastus: Lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuring kasutas standardeelarvete metoodikat, mis aitab struktureerida lapse tavapärast vajaduspõhist tarbimist. Metoodiliselt võib selles lähenemises olla teatud sarnaseid elemente ka elatusmiinimumi koostamisega, mistõttu on mõistetav küsimus, kas elatusmiinimumi metoodika võiks olla nimetatud uuringu edasiarendus või täiskasvanule kohandatud variant. Siiski on elatusmiinimumil ja miinimumelatisel sisuliselt erinev eesmärk, kasutusvaldkond ja poliitikafunktsioon, mistõttu ei saa elatusmiinimumi metoodikat pidada miinimumelatise uuringu otseseks jätkuks. Miinimumelatis: • on perekonnaõiguslik instrument, • määrab lapse ülalpidamiseks vajaliku kulu suuruse, • seob ühe konkreetse lapse vajadused konkreetse vanema ülalpidamiskohustusega, • toetab kohtumenetluses ja vanematevahelistes vaidlustes tehtavaid otsuseid. Metoodiliselt kirjeldab miinimumelatis lapse tavapärast ja normipärast vajaduspõhist tarbimist, st kulutaset, mis võimaldab lapsel osaleda ühiskonnaelus sellisel määral, mida Eesti oludes peetakse tavaliseks. See ei ole minimaalne ellujäämiskulu, vaid normatiivne ja tavapärane vajaduspõhine kulu. Elatusmiinimum: • on sotsiaalpoliitiline ja statistiline näitaja, • määratleb absoluutse vaesuse piiri ja sellest tulenevalt minimaalse tarbimistaseme, • on aluseks toimetulekutoetuse kujundamisele ja süsteemi piisavuse hindamisele, • hõlmab täiskasvanuid ja erinevaid leibkonnatüüpe, mitte üksnes laste vajadusi. Erinevalt miinimumelatisest kirjeldab elatusmiinimum minimaalselt vajalikku tarbimist, mis tagab füüsilise toimetuleku ning ainult kõige elementaarsema inimväärikuse ja baastasemel sotsiaalse toimimise. See ei peegelda keskmist ega tavapärast tarbimist, vaid minimaalseid vältimatuid kulusid. Miks ei saa miinimumelatise uuring olla elatusmiinimumi metoodika edasiarendus? Kuigi mõlemad uuringud kasutavad mõningaid sarnaseid metoodilisi võtteid (nt kulublokkide kaupa struktureerimine), on nende eesmärgid, sihtrühmad, kontekst, poliitikafunktsioon ja normatiivne raamistik oluliselt erinevad. Lapse tavapärane vajaduspõhine kulu ei ole ülekantav täiskasvanute ega erinevate leibkonnatüüpide minimaalsele tarbimistasemele. Miinimumelatise uuring võib pakkuda üksnes metoodilist inspiratsiooni või võrdlusmaterjali, kuid seda ei kasutata elatusmiinimumi tehnilise lähtealusena. Praeguse uuringu metoodika kujundatakse tervikuna Eesti sotsiaalpoliitilistest eesmärkidest, rahvusvahelisest praktikast ja tehnilises kirjelduses seatud raamistikust lähtuvalt. _____ 7. Kui leitakse võimalus andmepõhiseks toimetulekutoetuse määramiseks, kas sellega võib kaasneda ka nö proportsionaalse muutumise põhimõtte rakendamine, kus toetused ei kao ega teki järsult, vaid muutuvad mõistlikes proportsioonides vastavalt sissetulekute muutumisele, tagades selle, et iga juurde teenitud euro suurendab igal juhul ka inimese kogu netosissetulekut? Vastus: Uuringu põhifookus on elatusmiinimumi metoodika ajakohastamisel ning toimetulekutoetuse süsteemi piisavuse ja kättesaadavuse hindamisel. Uuring ise ei käsitle toetuse disaini või vähenemisloogika muutmist, kuna sellised otsused kuuluvad poliitikakujundajate pädevusse. Oluline on aga rõhutada, et teatud proportsionaalsuse põhimõte on Eesti toimetulekutoetuse süsteemis juba täna olemas. Toimetulekutoetuse seaduses (SHS § 133 lg 2¹) on sätestatud töötamise erisus, mille kohaselt ei arvestata toetuse määramisel osa töisest tulust sissetulekuna nende isikute puhul, kes on varem vähemalt kahel kuul saanud toetust ilma töist tulu saamata. Kehtiv erisus toimib järgmiselt: • kahel esimesel kuul ei arvata sissetulekuks 100% töisest tulust, • järgneva nelja kuu jooksul ei arvata sissetulekuks 50% töisest tulust. Seletuskirjas rõhutatakse ka erisuse eesmärki: soodustada tööle minekut, vähendada järske toetuskadu ning tagada, et inimene võidaks iga juurde teenitud euroga vähemalt ajutisel perioodil. Seega on proportsionaalse muutumise põhimõttel juba tänases süsteemis oma koht ja see töötab teatud ajaraamis. Uuring võib analüüsida, kuidas andmepõhine lähenemine võiks tulevikus toetuse hindamist tehniliselt sujuvamaks muuta (näiteks kuidas sissetuleku muutused jõuaks arvestusse automaatselt või kiiremini). Samas uuring ei loo ega määra uut toetuse vähenemisloogikat, sh ei tee ettepanekut alalise proportsionaalse skeemi kasutuselevõtuks. Suchised valikud on poliitilised ja strateegilised otsused, mis tuleb langetada eraldi poliitikakujundamise protsessis. _____ 8. …mis võis olla põhjus, et 2019. aasta algatusest edasi ei liigutud? Ja kas nüüd alustatud metoodika uuendamise protsessi oleks põhjust pidada tolle algatuse jätkuks? Vastus: On tõsi, et Sotsiaalministeerium pöördus 2019. aasta detsembris Statistikaameti poole ettepanekuga arutada elatusmiinimumi metoodika uuendamist. Tollases pöördumises osutati sellele, et kehtiv metoodika keskendub valdavalt füsioloogilistele vajadustele ning ei arvesta piisavalt elementaarseid sotsiaalseid ja ühiskondlikke osalusvajadusi, mis tänapäeval on oluline osa inimväärsest toimetulekust. Seega võib öelda, et arutelud elatusmiinimumi kaasajastamise vajadusest olid olemas juba enne praeguse uuringu käivitamist. Tookord protsess edasi ei liikunud, eeskätt seetõttu, et vahetult pärast pöördumist muutusid Eesti ja kogu Euroopa oluliselt. 2020. aasta alguses alanud koroonapandeemia ning sellele järgnevad kriisid – tervishoiusüsteemi koormus, töö- ja sissetulekukaod, energiakriis ja inflatsioon – mõjutasid kogu sotsiaalvaldkonda väga otseselt. Ministeerium pidi kiiresti ümber seadma oma tegevuste prioriteedid, keskendudes eeskätt kiireloomulistele kriisimeetmetele ja kõige haavatavamate rühmade toetamisele. Sellises olukorras ei olnud võimalik käivitada mahukat ja ressursimahukat metoodikauuenduse projekti. Praegu läbiviidavat metoodika uuendamise protsessi võib käsitleda osaliselt varasemate arutelude loomuliku jätkuna selles mõttes, et vajadus metoodika kaasajastamiseks ei ole ajas kadunud ning teema on jätkuvalt olnud sotsiaalpoliitikas aktuaalne. Samas põhineb praegune uuring juba uuel lähteülesandel, laiemal analüütilisel raamistikul ja tänastel sotsiaalmajanduslikel tingimustel. Seetõttu ei ole tegemist 2019. aasta initsiatiivi formaalse jätkuga, vaid pigem uue etapiga teemas, mille vajalikkus oli ka varem tuvastatud. _____ 9. Millal algas käesolev metoodika uuendamise projekt? Vastus: Praegune elatusmiinimumi metoodika uuendamise projekt sai alguse 2024. aasta sügisel läbi avaliku projektikonkursi. Taotlusi sai esitada 26.09.2024–07.11.2024. Konkursi üleskutse on avalikult leitav ETISes: https://www.etis.ee/Portal/News/Display/ba026707-710a-48db-9f81-62f2ac6b1a 64 ning konkursi võitja andmed on samuti ETISes avalikult kättesaadavad: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/814b688e-5775-41f6-afab-411361 7ea364 Projekti ametlik lõpptähtaeg on 2026. aasta veebruaris. Vajalikud andmekaitseload võtsid oodatust kauem aega, mistõttu valmivad esimesed sisulised tulemused 2026. aasta aprilli alguses. Lõpetuseks Täname teid veel kord huvi eest elatusmiinimumi metoodika uuendamise vastu ning põhjalike mõttekäikude eest, sh seoses lapse miinimumelatise uuringu ja kodanikupalga aruteludega. Isiklikult pean Rutger Bregmani käsitlust kodanikupalgast raamatus „Utoopia realistidele“ vägagi põnevaks. Tervikuna jagame arusaama, et sotsiaalpoliitika kujundamisel peab tuginema usaldusväärsetele ja võimalikult terviklikult läbimõeldud alusandmetele. Lugupidamisega, Kati Nõlvak majandusliku toimetuleku poliitika juht Sotsiaalministeerium From: Jaanus Nurmoja Sent: Wednesday, November 19, 2025 5:39 PM To: Kati Nõlvak - SOM ; Info - SOM Subject: Küsimusi ja seisukohti seoses elatusmiinimumi metoodika uuendamisega Tere, Edastan Kati Nõlvakule oma küsimused ja mõned seisukohad seoses elatusmiinimumi metoodika käimasoleva uuendamisega. Parimate soovidega Jaanus Nurmoja MTÜ Kodanikupalga Ümarlaud Eestis juhatuse liige ------=_NextPart_000_00BC_01DCE91B.71E00D90 Content-Type: text/html; charset="windows-1257" Content-Transfer-Encoding: quoted-printable

Tere!

 

T=E4name Teid m=F5ttek=E4ikude ja ettepanekute = eest seoses arvestusliku elatusmiinimumi metoodika uuendamisega. Edastan = siinkohal vastused Teie k=FCsimustele ja loodan, et need annavad = vajaliku selguse.

 

1. Kas uue metoodika alusel arvutatud = elatusmiinimum peab v=F5imaldama lihtsalt f=FC=FCsilist eksistentsi = v=F5i olema sotsiaalkultuuriline elatusmiinimum, mis on piisav selleks, = et inimene saaks v=E4=E4rikalt eksisteerida ja olla ka aktiivne = =FChiskonnaliige?

Vastus:
Uuring ei l=E4htu =FCksnes f=FC=FCsilise eksistentsi tagamiseks = vajalikust kulutasemest. Tehnilise kirjelduse ja uuringu eesm=E4rkide = j=E4rgi peab elatusmiinimum kajastama inimese esmavajaduste = rahuldamiseks vajalikku minimaalset tarbimistaset viisil, mis = v=F5imaldab tal s=E4ilitada inimv=E4=E4rsuse ja t=E4ita igap=E4evaseid =FChiskondlikke = rolle.

See t=E4hendab, et metoodika ei piirdu ainult = bioloogilise toimetuleku tagamiseks vajalike kuludega (nt toit ja = esmased eluasemekulud), vaid k=E4sitleb ka teatud kululiike, mis on = vajalikud elementaarseks sotsiaalseks toimimiseks. Samas r=F5hutame, et sotsiaal-kultuuriliste aspektide arvesse v=F5tmine toimub vaid = minimaalsel ja v=E4ltimatul tasemel, mitte ulatuses, mis peegeldaks = keskmist v=F5i tavap=E4rast tarbimist.

Metoodiline raamistik h=F5lmab kolme = kulublokki:
=95 toit;
=95 eluasemega seotud kulud;
=95 muud v=E4ltimatud individuaalsed kulud.

Just see viimane kategooria sisaldab m=F5ningaid = miinimumelemente, mis on vajalikud k=F5ige baasilisemaks =FChiskonnaelus = osalemiseks, n=E4iteks:
=95 elementaarsed tarbeesemed ja riided;
=95 side ja liikumise esmavajadused;
=95 s=FCmboolsed ja v=E4ga tagasihoidlikud kulutused m=F5ne olulise = isikliku v=F5i perekondliku s=FCndmuse t=E4histamiseks.

Centari vaheraport k=E4sitleb neid kululiike = n=E4idisena, mitte l=F5plikult m=E4=E4ratletud ostukorvina, kuid suund = on selgelt sellele, et elatusmiinimum ei piirdu ainult = elluj=E4=E4misega. Samal ajal on r=F5hk vajadusp=F5hisel ja = minimaalsetel kuludel, mitte laiemal sotsiaalsel osalusel ega keskmise elatustaseme = taastootmisel.

Selle tulemusel v=F5imaldab metoodika hinnata = miinimumtaset, mis tagab inimese esmavajadused ja k=F5ige baasilisema = =FChiskondliku toimimise, kuid ei sisalda ulatuslikumaid tarbimis- ega = osalusv=F5imalusi.

2. Kas metoodika uuendamise ettepaneku(te)st = oodatakse =FCksnes piisava elatusmiinimumi defineerimist v=F5i ka = laiemaid reformiideid ja/v=F5i riigieelarvele ja maksudele avalduda = v=F5iva m=F5ju arvestamist ja v=E4ljatoomist?

Vastus:
Uuringu p=F5hieesm=E4rk on elatusmiinimumi metoodika ajakohastamine ja = piisava miinimumtaseme m=E4=E4ratlemine =97 see t=E4hendab, et keskmes = on metoodika ise, mitte laiap=F5hjalised poliitilised v=F5i eelarvelised = reformiettepanekud. T=F6=F6 tulemuseks on teaduslikult p=F5hjendatud metoodika ning selle rakendumise korral tekkiv hinnanguline = miinimumtaseme suurus.

Uuring ei h=F5lma riigi maksus=FCsteemi, = sotsiaalkaitse laiemat =FClesehitust ega riigieelarveliste m=F5jude = detailset anal=FC=FCsi. Samuti ei ole uuringu =FClesandeks t=F6=F6tada = v=E4lja reformikavasid v=F5i soovitada konkreetseid poliitikamuudatusi, = mis ulatuksid elatusmiinimumi tehnilisest raamistikust kaugemale.

K=FCll aga hinnatakse elatusmiinimumi metoodika = uuendamisega seostatult toimetulekutoetuse s=FCsteemi piisavust ja = k=E4ttesaadavust ning tehakse vajaduse korral metoodilisi ettepanekuid = selle kohta, kuidas toetuse arvutamine v=F5iks uue elatusmiinimumi valguses paremini toimida. Tegemist on siiski metoodika rakendamisest = tulenevate tehniliste soovitustega, mitte tervikliku = reformipaketiga.

Seega: uuring annab metoodilise aluse, mille = p=F5hjal poliitikakujundajad saavad hiljem hinnata v=F5imalikke = eelarvelisi v=F5i s=FCsteemseid m=F5jusid, kuid ise uuring riigieelarve- = ega maksaanal=FC=FCsi ei tee ning laiap=F5hjalisi poliitikasoovitusi ei paku.

3. Kui peate selles t=F6=F6s arvestama mingite = sisuliste piirangutega, siis millistega?

Vastus:
Uuringu l=E4biviimisel ei ole uurijatele seatud kitsendusi kasutatavate = metoodikate v=F5i l=E4henemisviiside osas. Vastupidi =96 meie ootus on, = et elatusmiinimumi metoodika uuendamiseks rakendataks v=F5imalikult = laiap=F5hiseid ja sisulisi anal=FC=FCsiv=F5tteid, sealhulgas nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid, erinevate andmeallikate = kombineerimist ning vajaduse korral ka ekspertarvamusi.

Ainus sisuline piirang tuleneb uuringu = tehnilisest kirjeldusest, mis m=E4=E4ratleb =E4ra t=F6=F6 mahu ja = teemalise ulatuse. See t=E4hendab, et anal=FC=FCs ja ettepanekud peavad = j=E4=E4ma elatusmiinimumi metoodika uuendamise, vajadusp=F5histe kulude = hindamise ja toimetulekutoetuse s=FCsteemi konteksti.

Nende raamide sees on uurijatel t=E4ielik vabadus = valida sobivaimad metoodikad, k=E4sitleda teemat nii teoreetilisest kui = praktilisest vaatenurgast ning pakkuda v=E4lja lahendusi, mis vastavad = v=F5imalikult t=E4pselt uuringu eesm=E4rkidele. Me ei ole seadnud piiranguid selle kohta, kui laiap=F5hiselt uurijad = k=FCsimustele vastavad =96 pigem ootame, et metoodika oleks terviklik, = p=F5hjendatud ja mitmek=FClgselt toetatud.

4. Kas peate poliitikutele esitlemiseks = v=E4lja t=F6=F6tama vaid =FChe (parima) metoodika v=F5i on v=F5imalik = n=E4idata =E4ra ka erinevaid stsenaariume oma tugevuste ja n=F5rkustega = (sarnaselt laste saamise ja kasvatamise toetamise = anal=FC=FCsiga)?

Vastus:
Tehniline kirjeldus n=E4eb selgelt ette, et uuringur=FChm peab = anal=FC=FCsima erinevaid metoodilisi v=F5imalusi ja kaaluma, kas ning = milliseid erisusi tuleks arvestada erinevate leibkonnat=FC=FCpide puhul. = See t=E4hendab, et uuringu k=E4igus on oluline k=E4sitleda mitut = v=F5imalikku l=E4henemist, tuua v=E4lja nende tugevused ja piirangud ning n=E4idata, = kuidas erinevad valikud m=F5jutaksid elatusmiinimumi = kujunemist.

Samal ajal ei ole uuringu eesm=E4rk pakkuda = v=E4lja mitut paralleelset l=F5ppmetoodikat. L=F5pptulemuseks peab olema = =FCks koondatud, selgelt p=F5hjendatud ja rakendamiseks sobiv metoodika, = mis p=F5hineb eelnevalt anal=FC=FCsitud alternatiivide v=F5rdlusel. Ootus on, et uuringur=FChm selgitab, miks just nende pakutud lahendus = on k=F5ige m=F5istlikum, teostatavam ja vastab parimal viisil tehnilises = kirjelduses seatud eesm=E4rkidele.

Kokkuv=F5ttes:
=95 anal=FC=FCtilises osas ootame mitut v=F5imaliku lahendusk=E4igu ja = metoodilise valiku l=E4bikaalumist,
=95 l=F5pparuandes ootame selget ja =FCheselt soovitatud metoodikat, mis = tugineb eelnevale v=F5rdlevale anal=FC=FCsile.

5. Kas kavatsete oma t=F6=F6s kasutada (Eesti = oludele kohandamiseks, v=F5rdluste tarbeks) m=F5nes v=E4lisriigis = (n=E4iteks Saksamaal) kasutusel olevaid samalaadseid ja sarnase = =FClesehitusega skeeme ja nende aluseks olevaid = metoodikaid?

Vastus:
Jah, uuringus on plaanis arvestada ja anal=FC=FCtilises osas k=E4sitleda = ka rahvusvahelist praktikat, sealhulgas riikide n=E4iteid, kus = kasutatakse sarnase eesm=E4rgiga miinimumkulude v=F5i standardeelarvete = metoodikaid. Tehniline kirjeldus toetab seda, r=F5hutades vajadust v=F5rrelda Eesti v=F5imalikke metoodilisi lahendusi rahvusvaheliste = l=E4henemistega ning hinnata, milliseid elemente oleks v=F5imalik v=F5i = p=F5hjendatud Eesti oludesse kohandada.

Praeguseks on Centar vaheraportites k=E4sitlenud = mitmeid riike, kus kasutatakse Eesti t=F6=F6le struktuurilt k=F5ige = sarnasemaid l=E4henemisi. Nende hulgas on n=E4iteks: Holland (Nibudi = standardeelarvete s=FCsteem), Suurbritannia (Minimum Income Standard), Iirimaa (Vincentian Partnership referentsieelarved), Saksamaa = (Regelbedarf=92i metoodika), Belgia (BE-REF referentsieelarved), Soome = (Kela vajadusp=F5hised kuluraamistikud).

Need n=E4ited on vaheraportis toodud eelk=F5ige = v=F5rdlusmaterjalina, st eesm=E4rk ei ole =FChegi v=E4lisriigi mudelit = otseselt =FCle v=F5tta. Elatusmiinimumi tase ja =FClesehitus s=F5ltub = oluliselt riigi sotsiaalpoliitilisest raamistikust, hinnatasemest ja institutsioonidest, mist=F5ttu v=E4lisriikide metoodikaid saab kasutada = eelk=F5ige taustaks, inspiratsiooniks ja v=F5rdlusmaterjalina, mitte = l=F5pliku lahenduse alusena.

6. Kuidas suhtute m=F5ttesse, et arvestusliku = elatusmiinimumi metoodika muutmine v=F5iks sisuliselt olla 2019.=962020. = aasta uuringu =84Lapse vajadusp=F5hine miinimumelatis=93 edasiarendus = =96 selles rakendatud metoodika taaskasutamine v=F5i (l=F5ppraportiski soovitatud) ajakohastamine ning selles uuringus v=E4lja pakutud = =84eelarvete=93 v=E4ljat=F6=F6tamine ka =FCksikut t=E4iskasvanut silmas = pidades, kas siis 2025. aasta l=F5pu v=F5i 2026. aasta = (indekseerimisj=E4rgse) seisuga?

Vastus:
Lapse vajadusp=F5hise miinimumelatise uuring kasutas standardeelarvete = metoodikat, mis aitab struktureerida lapse tavap=E4rast vajadusp=F5hist = tarbimist. Metoodiliselt v=F5ib selles l=E4henemises olla teatud = sarnaseid elemente ka elatusmiinimumi koostamisega, mist=F5ttu on m=F5istetav k=FCsimus, kas elatusmiinimumi metoodika v=F5iks olla = nimetatud uuringu edasiarendus v=F5i t=E4iskasvanule kohandatud = variant.

Siiski on elatusmiinimumil ja miinimumelatisel = sisuliselt erinev eesm=E4rk, kasutusvaldkond ja poliitikafunktsioon, = mist=F5ttu ei saa elatusmiinimumi metoodikat pidada miinimumelatise = uuringu otseseks j=E4tkuks.

Miinimumelatis:
=95 on perekonna=F5iguslik instrument,
=95 m=E4=E4rab lapse =FClalpidamiseks vajaliku kulu suuruse,
=95 seob =FChe konkreetse lapse vajadused konkreetse vanema = =FClalpidamiskohustusega,
=95 toetab kohtumenetluses ja vanematevahelistes vaidlustes tehtavaid = otsuseid.

Metoodiliselt kirjeldab miinimumelatis lapse = tavap=E4rast ja normip=E4rast vajadusp=F5hist tarbimist, st kulutaset, = mis v=F5imaldab lapsel osaleda =FChiskonnaelus sellisel m=E4=E4ral, mida = Eesti oludes peetakse tavaliseks. See ei ole minimaalne = elluj=E4=E4miskulu, vaid normatiivne ja tavap=E4rane vajadusp=F5hine kulu.

Elatusmiinimum:
=95 on sotsiaalpoliitiline ja statistiline n=E4itaja,
=95 m=E4=E4ratleb absoluutse vaesuse piiri ja sellest tulenevalt = minimaalse tarbimistaseme,
=95 on aluseks toimetulekutoetuse kujundamisele ja s=FCsteemi piisavuse = hindamisele,
=95 h=F5lmab t=E4iskasvanuid ja erinevaid leibkonnat=FC=FCpe, mitte = =FCksnes laste vajadusi.

Erinevalt miinimumelatisest kirjeldab = elatusmiinimum minimaalselt vajalikku tarbimist, mis tagab f=FC=FCsilise = toimetuleku ning ainult k=F5ige elementaarsema inimv=E4=E4rikuse ja = baastasemel sotsiaalse toimimise. See ei peegelda keskmist ega = tavap=E4rast tarbimist, vaid minimaalseid v=E4ltimatuid kulusid.

Miks ei saa miinimumelatise uuring olla = elatusmiinimumi metoodika edasiarendus?

Kuigi m=F5lemad uuringud kasutavad m=F5ningaid = sarnaseid metoodilisi v=F5tteid (nt kulublokkide kaupa = struktureerimine), on nende eesm=E4rgid, sihtr=FChmad, kontekst, = poliitikafunktsioon ja normatiivne raamistik oluliselt erinevad. Lapse = tavap=E4rane vajadusp=F5hine kulu ei ole =FClekantav t=E4iskasvanute ega erinevate = leibkonnat=FC=FCpide minimaalsele tarbimistasemele.

Miinimumelatise uuring v=F5ib pakkuda =FCksnes = metoodilist inspiratsiooni v=F5i v=F5rdlusmaterjali, kuid seda ei = kasutata elatusmiinimumi tehnilise l=E4htealusena. Praeguse uuringu = metoodika kujundatakse tervikuna Eesti sotsiaalpoliitilistest = eesm=E4rkidest, rahvusvahelisest praktikast ja tehnilises kirjelduses seatud = raamistikust l=E4htuvalt.

7. Kui leitakse v=F5imalus andmep=F5hiseks = toimetulekutoetuse m=E4=E4ramiseks, kas sellega v=F5ib kaasneda ka n=F6 = proportsionaalse muutumise p=F5him=F5tte rakendamine, kus toetused ei = kao ega teki j=E4rsult, vaid muutuvad m=F5istlikes proportsioonides vastavalt sissetulekute muutumisele, tagades selle, et iga juurde = teenitud euro suurendab igal juhul ka inimese kogu = netosissetulekut?

Vastus:
Uuringu p=F5hifookus on elatusmiinimumi metoodika ajakohastamisel ning = toimetulekutoetuse s=FCsteemi piisavuse ja k=E4ttesaadavuse hindamisel. = Uuring ise ei k=E4sitle toetuse disaini v=F5i v=E4henemisloogika = muutmist, kuna sellised otsused kuuluvad poliitikakujundajate p=E4devusse.

Oluline on aga r=F5hutada, et teatud = proportsionaalsuse p=F5him=F5te on Eesti toimetulekutoetuse s=FCsteemis = juba t=E4na olemas. Toimetulekutoetuse seaduses (SHS =A7 133 lg 2=B9) on = s=E4testatud t=F6=F6tamise erisus, mille kohaselt ei arvestata toetuse = m=E4=E4ramisel osa t=F6isest tulust sissetulekuna nende isikute puhul, kes on varem = v=E4hemalt kahel kuul saanud toetust ilma t=F6ist tulu = saamata.

Kehtiv erisus toimib j=E4rgmiselt:
=95 kahel esimesel kuul ei arvata sissetulekuks 100% t=F6isest = tulust,
=95 j=E4rgneva nelja kuu jooksul ei arvata sissetulekuks 50% t=F6isest = tulust.

Seletuskirjas r=F5hutatakse ka erisuse = eesm=E4rki: soodustada t=F6=F6le minekut, v=E4hendada j=E4rske = toetuskadu ning tagada, et inimene v=F5idaks iga juurde teenitud euroga = v=E4hemalt ajutisel perioodil. Seega on proportsionaalse muutumise = p=F5him=F5ttel juba t=E4nases s=FCsteemis oma koht ja see t=F6=F6tab teatud = ajaraamis.

Uuring v=F5ib anal=FC=FCsida, kuidas = andmep=F5hine l=E4henemine v=F5iks tulevikus toetuse hindamist = tehniliselt sujuvamaks muuta (n=E4iteks kuidas sissetuleku muutused = j=F5uaks arvestusse automaatselt v=F5i kiiremini). Samas uuring ei loo = ega m=E4=E4ra uut toetuse v=E4henemisloogikat, sh ei tee ettepanekut alalise proportsionaalse = skeemi kasutuselev=F5tuks. Suchised valikud on poliitilised ja = strateegilised otsused, mis tuleb langetada eraldi poliitikakujundamise = protsessis.

8. =85mis v=F5is olla p=F5hjus, et 2019. aasta = algatusest edasi ei liigutud? Ja kas n=FC=FCd alustatud metoodika = uuendamise protsessi oleks p=F5hjust pidada tolle algatuse = j=E4tkuks?

Vastus:
On t=F5si, et Sotsiaalministeerium p=F6=F6rdus 2019. aasta detsembris = Statistikaameti poole ettepanekuga arutada elatusmiinimumi metoodika = uuendamist. Tollases p=F6=F6rdumises osutati sellele, et kehtiv = metoodika keskendub valdavalt f=FCsioloogilistele vajadustele ning ei arvesta piisavalt elementaarseid sotsiaalseid ja =FChiskondlikke = osalusvajadusi, mis t=E4nap=E4eval on oluline osa inimv=E4=E4rsest = toimetulekust. Seega v=F5ib =F6elda, et arutelud elatusmiinimumi = kaasajastamise vajadusest olid olemas juba enne praeguse uuringu = k=E4ivitamist.

Tookord protsess edasi ei liikunud, eesk=E4tt = seet=F5ttu, et vahetult p=E4rast p=F6=F6rdumist muutusid Eesti ja kogu = Euroopa oluliselt. 2020. aasta alguses alanud koroonapandeemia ning = sellele j=E4rgnevad kriisid =96 tervishoius=FCsteemi koormus, t=F6=F6- ja sissetulekukaod, energiakriis ja inflatsioon =96 m=F5jutasid kogu = sotsiaalvaldkonda v=E4ga otseselt. Ministeerium pidi kiiresti =FCmber = seadma oma tegevuste prioriteedid, keskendudes eesk=E4tt = kiireloomulistele kriisimeetmetele ja k=F5ige haavatavamate r=FChmade = toetamisele. Sellises olukorras ei olnud v=F5imalik k=E4ivitada mahukat ja = ressursimahukat metoodikauuenduse projekti.

Praegu l=E4biviidavat metoodika uuendamise = protsessi v=F5ib k=E4sitleda osaliselt varasemate arutelude loomuliku = j=E4tkuna selles m=F5ttes, et vajadus metoodika kaasajastamiseks ei ole = ajas kadunud ning teema on j=E4tkuvalt olnud sotsiaalpoliitikas aktuaalne. Samas p=F5hineb praegune uuring juba uuel = l=E4hte=FClesandel, laiemal anal=FC=FCtilisel raamistikul ja t=E4nastel = sotsiaalmajanduslikel tingimustel. Seet=F5ttu ei ole tegemist 2019. = aasta initsiatiivi formaalse j=E4tkuga, vaid pigem uue etapiga teemas, = mille vajalikkus oli ka varem tuvastatud.

9. Millal algas k=E4esolev metoodika = uuendamise projekt?

Vastus:
Praegune elatusmiinimumi metoodika uuendamise projekt sai alguse 2024. = aasta s=FCgisel l=E4bi avaliku projektikonkursi. Taotlusi sai esitada = 26.09.2024=9607.11.2024. Konkursi =FCleskutse on avalikult leitav = ETISes: https://www.etis.ee/Portal/News/Display/ba026707-710a-48db-9f81-62f2ac6b1= a64 ning konkursi v=F5itja andmed on samuti ETISes avalikult = k=E4ttesaadavad: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/814b688e-5775-41f6-afab-41136= 17ea364

Projekti ametlik l=F5ppt=E4htaeg on 2026. aasta = veebruaris. Vajalikud andmekaitseload v=F5tsid oodatust kauem aega, = mist=F5ttu valmivad esimesed sisulised tulemused 2026. aasta aprilli = alguses.

 

L=F5petuseks

T=E4name teid veel kord huvi eest elatusmiinimumi = metoodika uuendamise vastu ning p=F5hjalike m=F5ttek=E4ikude eest, sh = seoses lapse miinimumelatise uuringu ja kodanikupalga aruteludega. = Isiklikult pean Rutger Bregmani k=E4sitlust kodanikupalgast raamatus =84Utoopia realistidele=93 v=E4gagi p=F5nevaks. Tervikuna = jagame arusaama, et sotsiaalpoliitika kujundamisel peab tuginema = usaldusv=E4=E4rsetele ja v=F5imalikult terviklikult l=E4bim=F5eldud = alusandmetele.

 

Lugupidamisega,

Kat= i N=F5lvak
maj= andusliku toimetuleku poliitika juht
Sot= siaalministeerium

&nb= sp;

From: Jaanus Nurmoja <jaanus.nurmoja@kodanikupalk.ee>
Sent: Wednesday, November 19, 2025 5:39 PM
To: Kati N=F5lvak - SOM <Kati.Nolvak@sm.ee>; Info - SOM = <info@sm.ee>
Subject: K=FCsimusi ja seisukohti seoses elatusmiinimumi = metoodika uuendamisega

 

Tere,

Edastan Kati N=F5lvakule oma k=FCsimused ja = m=F5ned seisukohad seoses elatusmiinimumi metoodika k=E4imasoleva = uuendamisega.

Parimate soovidega

Jaanus Nurmoja

MT=DC Kodanikupalga =DCmarlaud Eestis juhatuse = liige

------=_NextPart_000_00BC_01DCE91B.71E00D90--