RIIGIKOHUS
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel

 

Kohtuasja number	5-26-6
Otsuse kuupäev	29. september 2026
Kohtukoosseis	Eesistuja Villu Kõve, liikmed Saale Laos, Vahur-Peeter Liin, Juhan Sarv ja Nele Siitam
Kohtuasi	Karistusregistri seaduse § 28 teise lause põhiseaduspärasuse kontroll
Menetluse alus	Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2026. a määrus kriminaalasjas nr 1-15-5159, 27. veebruari 2026. a määrus kriminaalasjas nr 1-17-7897, 30. aprilli 2026. a määrus kriminaalasjas nr 1-05-220 ning Tartu Ringkonnakohtu 8. septembri 2026. a määrus kriminaalasjas nr 1-16-7605
Menetlusosalised	Riigikogu XX YY DD AA Prokuratuur Õiguskantsler Justiits- ja digiminister Vabariigi Valitsus
Asja läbivaatamise viis	Kirjalik menetlus

 

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1. Tunnistada KarRS § 28 teine lause põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, milles see näeb ette, et pärast karistusandmete registrist kustutamist ei varjata avalikustatud kohtulahendis sellise inimese isikuandmeid, kes on süüdi mõistetud KarS § 184 lg 1 või 2 järgi.

2. Lükata otsuse resolutsiooni punkti 1 jõustumine edasi kuue kuu võrra arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

3. Otsusel on tagasiulatuv mõju KarS § 184 lg 1 või 2 järgi süüdimõistetutele, kes on pärast karistusandmete registrist kustutamist esitanud enda isikuandmete avalikustatud kohtulahendis varjamise taotluse enne käesoleva otsuse avalikult teatavaks tegemist ja kelle taotluse kohta ei ole jõustunud kohtulahendit.

4. Asendada avaldatavas otsuses taotlejate nimed XX, YY, DD ja AA tähemärgiga.

 

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (taotleja I) tunnistati Tartu Maakohtu 3. augusti 2015. a otsusega nr 1-15-5159/23 süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati kolmeaastase vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel kolmeaastase katseajaga tingimisi kohaldamata. 10. jaanuaril 2026 esitas taotleja I Tartu Maakohtule taotluse lõpetada kohtulahendi avalikustamine, kuid maakohus jättis selle taotluse 13. jaanuari 2026. a määrusega rahuldamata. Taotleja I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille kohaselt tema nime ja isikukoodiga kohtuotsuse avaldamine võib kahjustada tema ja tema perekonnaliikmete mainet.

2. 20. veebruaril 2026 rahuldas Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse ning asendas arvutivõrgus avalikustatud Tartu Maakohtu 3. augusti 2015. a otsuses nr 1-15-5159/23 taotleja I nime ja isikukoodi tähemärkidega. Samuti tunnistas ringkonnakohus põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata karistusregistri seaduse (KarRS) § 28 teise lause osas, mille kohaselt tuleb avalikustatud kohtulahendis jätta isiku nimi asendamata, kui ta on tunnistatud süüdi KarS § 184 järgi.

3. YY (taotleja II) tunnistati Tartu Maakohtu 27. septembri 2017. a otsusega nr 1-17-7897/26 süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja teda karistati nelja-aastase vangistusega. Karistus jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et süüdimõistetu ei pane nelja-aastase katseaja jooksul toime uusi kuritegusid. 14. oktoobril 2025 esitas taotleja II Tartu Maakohtule taotluse eemaldada tema nimi arvutivõrgus avalikustatud kohtulahendist, kuid maakohus jättis selle taotluse 6. jaanuari 2026. a määrusega rahuldamata. Taotleja II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille kohaselt puudub avalik huvi tema nime kohtuotsuses jätkuvalt avalikustada. See sildistab teda põhjendamatult ja takistab tema sotsiaalset toimetulekut, taasühiskonnastumist ning võimalust kandideerida teatud töökohtadele.

4. 27. veebruaril 2026 rahuldas Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse ning asendas arvutivõrgus avalikustatud Tartu Maakohtu 27. septembri 2017. a otsuses nr 1-17-7897/26 taotleja II nime ja isikukoodi tähemärkidega. Samuti tunnistas ringkonnakohus põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata KarRS § 28 teise lause osas, mille kohaselt tuleb avalikustatud kohtulahendis jätta isiku nimi asendamata, kui ta on tunnistatud süüdi KarS § 184 järgi.

5. DD (taotleja III) tunnistati Tartu Maakohtu 27. veebruari 2006. a otsusega kriminaalasjas nr 1-05-220 süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati kolme aasta ja kümne kuu pikkuse vangistusega. Karistus jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et süüdimõistetu ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Tartu Ringkonnakohus jättis 4. mai 2006. a otsusega nr 1-05-220/16 selles kriminaalasjas esitatud apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 6. aprillil 2026 esitas taotleja III Tartu Ringkonnakohtule taotluse asendada arvutivõrgus avalikustatud 4. mai 2006. a otsuses süüdimõistetu nimi initsiaalidega, et kaitsta tema eraelu puutumatust. 30. aprillil 2026 rahuldas ringkonnakohus selle taotluse. Samuti tunnistas ringkonnakohus põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata KarRS § 28 teise lause osas, mille kohaselt tuleb avalikustatud kohtulahendis jätta isiku nimi asendamata, kui ta on tunnistatud süüdi KarS § 184 järgi.

6. AA (taotleja IV) tunnistati Viru Maakohtu 22. augusti 2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7605 süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati kolme aasta pikkuse vangistusega. Karistus jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et süüdimõistetu ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Tartu Ringkonnakohus jättis 7. veebruari 2018. a otsusega nr 1-16-7605/162 taotleja IV kaitsja apellatsiooni rahuldamata. 6. septembril 2026 esitas taotleja IV Tartu Ringkonnakohtule taotluse lõpetada tema isikuandmete avalikustamine ning asendada arvutivõrgus avaldatud 7. veebruari 2018. a otsuses tema nimi ja isikukood initsiaalide või muu anonüümse tähisega, et kaitsta tema töö- ja eraelu. 8. septembri 2026. a määrusega rahuldas ringkonnakohus selle taotluse. Ühtlasi tunnistas ringkonnakohus põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata KarRS § 28 teise lause osas, mille kohaselt tuleb avalikustatud kohtulahendis jätta isiku nimi asendamata, kui ta on tunnistatud süüdi KarS § 184 järgi.

7. Riigikohus liitis 18. märtsil, 15. mail ja 15. septembril 2026 Tartu Ringkonnakohtu algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve asjad põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 52 alusel ühte menetlusse.

8. Riigikohus päris 2. juunil 2026 Justiits- ja Digiministeeriumilt (JDM) teavet nende isikute arvu kohta, kes on mõistetud jõustunud kohtuotsusega süüdi KarRS § 28 teises lauses nimetatud kuritegudes ja kelle vastavad karistusandmed on kustutatud. JDM-i vastuse kohaselt on 9. juuni 2026. a seisuga selliseid isikuid kokku 8714, kellest 5362 on mõistetud süüdi KarS § 184 järgi.

Tartu Ringkonnakohtu põhjendused

9. Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid peavad tagama liidu õiguse täieliku toime. Isikuandmete töötlemist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, edaspidi IKÜM). Jõustunud kohtulahendis avalikustatud süüdimõistetu nimi ja isikukood on isikuandmed (IKÜM art 4 p 1) ning nende avalikustamine on isikuandmete töötlemine (art 4 p 2). Selliste andmete Riigi Teatajas (RT) avaldamine kuulub IKÜM art 2 lg-le 1 tuginedes määruse kohaldamisalasse ega jää IKÜM art 2 lg 2 punkti d alusel selle kohaldamisalast välja.

10. IKÜM art-s 6 on sätestatud ammendav ja piiratud loetelu isikuandmete töötlemise õiguslikest alustest. RT-s süüdimõistvate kohtuotsuste avalikustamine koos süüdimõistetu andmetega kuulub IKÜM art 6 lg 1 punkti e kohaldamisalasse. Kuna need andmed kuuluvad ka IKÜM art 10 kohaldamisalasse, kehtivad nende töötlemise suhtes lisapiirangud. Kõnealuste isikuandmete vastutav töötleja on JDM. Pärast kohtulahendi avalikustamist saab andmetega tutvuda igaüks, kellel on võimalus neid säilitada või levitada, mistõttu ei toimu töötlemine seejärel enam ministeeriumi järelevalve all.

11. Eesti õiguses puuduvad IKÜM art-s 10 ette nähtud piisavad kaitsemeetmed süüdimõistetute õiguste ja vabaduste kaitseks. KarRS § 28 teine lause ei näe ette võimalust kaaluda, kas KarS § 184 järgi süüdi tunnistatud inimese karistusandmete jätkuv avalikustamine on põhjendatud. See tähendab, et puudub võimalus otsustada karistusandmete jätkuva avalikustamise üle, võttes arvesse kuriteo asjaolusid, sellest möödunud aega, süüdimõistetu isikut ja käitumist ning kohtulahendi avalikustamise mõju. Kirjeldatud osas ei ole KarRS § 28 teine lause kooskõlas IKÜM art 5 lg 1 punktidega c-e ega art-ga 10 ning see tuleb jätta kohaldamata.

12. Vastuolu EL õigusega ei muuda sätet asjassepuutumatuks põhiseaduslikkuse järelevalve algatamisel. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus võib tagada tõhusama kaitse kui üksnes KarRS § 28 teise lause kohaldamata jätmine. Kuna KarRS § 28 teine lause on IKÜM-ga vastuolus, teenib selle kohaldamata jätmine ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamine ka EL õiguse esimuse ja tõhususe tagamise eesmärki.

13. Kui KarRS § 28 teine lause ei näeks ette, et KarS § 184 järgi süüdi tunnistatud isiku andmeid avalikustatud kohtulahendis ei asendata, tuleks taotlused isikuandmete asendamiseks rahuldada või vähemalt oleks kohtul võimalik seda kaaluda. Seetõttu on KarRS § 28 teine lause asjassepuutuv osas, mille järgi tuleb avalikustatud kohtulahendis jätta isiku nimi asendamata, kui ta on tunnistatud süüdi KarS § 184 järgi.

14. Riivatud on põhiseaduse (PS) §-s 14 sätestatud riigi kohustust tagada isikute õigused ja vabadused ning PS §-s 26 sätestatud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Samuti on riivatud PS § 15 lg 1 esimeses lauses sätestatud õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Lisaks võivad olla riivatud põhiõigus valida tegevusala, elukutset ja töökohta (PS § 29 lg 1 esimene lause) ning omandipõhiõigus (PS § 32 lg 1 esimene lause). Taotlejate õigusi riivab see, et kohtul puudub võimalus kaaluda, kas karistusandmete jätkuv üldsusele avaldamine pärast nende karistusregistrist kustutamist on proportsionaalne. Avalikustatud karistusandmed võivad inimest stigmatiseerida ning seetõttu võidakse keelduda tema töölevõtmisest, talle pangalaenu andmisest või korteri üürimisest.

15. KarRS § 28 teisel lausel on legitiimne eesmärk - ennetada eriti ohtlikke kuritegusid ja nende kordumist ning teavitada üldsust selliseid tegusid toime pannud inimestest. Taotlejate põhiõiguste riive on sätte eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik, kuid see ei ole mõõdukas.

16. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohaselt hõlmab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 8 mh inimese nime ja tema mainet ning kaitseb õigust elada privaatselt. Samas ei saa sellele tugineda inimene, kelle mainekaotus on tema enda kuriteo tagajärg. Soodustamaks süüdimõistetu taasühiskonnastumist, tekib tal pärast teatud aja möödumist siiski õigustatud huvi mitte seista vastamisi oma tegudega. Otsustava tähtsusega on seejuures süüditunnistamise, karistuse ärakandmise ja andmete avaldamise vahele jääv aeg. Ametiasutused võivad luua andmebaase, et hõlbustada õigusrikkumiste avastamist ja ennetamist, kuid järgida tuleb proportsionaalsuse põhimõtet. EIÕK art-t 8 on rikutud, kui süüdimõistetutel puudub võimalus esitada taotlus andmete kustutamiseks. Kohtulik menetlus andmete kustutamiseks peaks võimaldama andmete säilitamise põhjendatust selgelt määratletud kriteeriumite alusel kontrollida.

17. KarRS § 28 teises lauses loetletud kuriteod on erineva raskusastmega. Samuti on erisugused KarS § 184 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Sellest annavad aimu karistusmäärade laiad vahemikud. Samuti ei erista seadus narkootikumidega seotud kuritegusid käideldud aine liigi või selle ohtlikkuse järgi. PS § 14 ja § 26 esimese lause riive on intensiivne, sest KarRS § 28 teise lause sõnastus keelab isikuandmete avalikustamist lõpetada. Kohtul puudub võimalus avalikustamise lõpetamise kasuks ja kahjuks kõnelevaid argumente kaaluda. Seetõttu on KarRS § 28 teine lause asjassepuutuvas osas ebaproportsionaalne ja põhiseadusega vastuolus.

 

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

18. Riigikogu on seisukohal, et KarRS § 28 teine lause on vaidlustatud osas asjassepuutuv. Isikuandmete töötlemine selle sätte alusel on kooskõlas IKÜM art 5 lg 1 punktidest c-e, art 6 lg 1 punktist e ning art-st 10 tulenevate nõuetega, sest Eestis on andmesubjektide kaitse tagatud isikuandmete kaitse seadusega. Samuti on säte kooskõlas põhiseadusega. Isikuandmete avalikustamine pärast karistusandmete kustutamist riivab eeskätt PS §-s 26 sätestatud põhiõigust perekonna- ja eraelu puutumatusele.

19. Asjassepuutuval sättel on legitiimne eesmärk - tagada õiguskorra kaitse, hoida ära eriti ohtlikke kuritegusid ja nende kordumist ning teavitada üldsust selliseid tegusid toime pannud inimeste ohtlikkusest. Põhiõigusi riivav meede on sobiv ning vajalik. Kuigi isiku karistatust on võimalik kontrollida karistusregistri päringuga, ei tea paljud inimesed karistusregistri kasutamise võimalusest, samuti on registripäring üldjuhul tasuline. Riive on mõõdukas, sest KarRS § 28 teise lause loetelu on piiratud vaid väga raskete tahtlike kuritegudega, mille puhul on isikuandmete avaldamine pikema aja vältel põhjendatud. Seadus väljendab ühiskondlikku kokkulepet, et avalik huvi on selles ette nähtud juhtudel privaatsuspõhiõigusest kaalukam. See, et KarS § 184 järgi süüdimõistmise pöördumatu õiguslik järelm on süüdimõistetu isikuandmete avaldamine, on Riigikogu mitme koosseisu muutumatu seisukoht.

20. Taotlejad I, II ja IV arvamust ei esitanud. Taotleja III on seisukohal, et KarRS § 28 teine lause on põhiseadusega vastuolus. Lauskeeld nime asendada karistab inimest kogu elu ning takistab taasühiskonnastumist. Seaduses tuleb sätestada kaalutlusõigus. Kui süüteo toimepanemisest on möödunud aastakümneid ning isik ei kujuta ühiskonnale ohtu, siis peaks põhiõigus eraelu puutumatusele kaaluma üles avalikkuse huvi tema nime näha.

21. Prokuratuur leiab, et KarRS § 28 teine lause on asjassepuutuv. See võib olla põhiseadusega vastuolus osas, milles ei võimalda asendada kohtulahendites nende inimeste nimesid, kes on süüdi mõistetud KarS § 184 järgi. Asjassepuutuvas osas võib KarRS § 28 intensiivselt riivata PS §-des 14 ja 26 sätestatud põhiõigusi. Ehkki vaidlusalusel sättel on legitiimne eesmärk - kaitsta teiste isikute õigusi -, ei pruugi sellest tulenev põhiõiguste piirang olla mõõdukas.

22. Võrreldes sätte loomise ajaga on ühiskond oluliselt muutunud ning informatsioon levib arvutivõrgus ulatuslikult. Andmed süüdimõistetute kohta saab kätte igaüks, igal ajal ja igas kohas ning neid andmeid saab hetkega reprodutseerida. KarRS § 28 teine lause stigmatiseerib seal loetletud kuritegudes süüdimõistetuid pöördumatult. See võib oluliselt takistada neil saada töökohta, omandada haridust või mõjutada nende lähedasi ja pereliikmeid. Sõltuvalt inimesest ja tema rollist kuriteo toimepanemisel, peaks kohtul olema võimalik kaaluda (nt juba kohtuotsuse tegemisel), kas pärast karistuse kustutamist on põhjendatud asendada arvutivõrgus kättesaadavas kohtuotsuses süüdimõistetu nimi tähemärgiga.

23. Õiguskantsleri hinnangul on KarRS § 28 teine lause põhiseadusega vastuolus osas, mille kohaselt tuleb avalikustatud kohtulahendis jätta isiku nimi asendamata, kui ta on tunnistatud süüdi KarS § 184 alusel. Kohtul pole võimalik kaaluda, kas isikuandmete jätkuv avaldamine on konkreetse teo toimepanemise asjaolusid arvestades vajalik ja proportsionaalne. Kui isik taotleb pärast karistuse kustumist oma nime initsiaalide või tähemärgiga asendamist, ei anna sätte sõnastus kohtule kaalutlusruumi ning menetlus on formaalne.

24. Raskete kuritegude puhul võib õiguste piirang olla abstraktselt sobiv ja vajalik, kuid KarS § 184 karistusmäärade väga laia vahemiku tõttu ei ole see mõõdukas. Arvestades andmete kopeerimise võimalusi ning tehisaru võimekust andmeid leida, süstematiseerida ja inimesi profileerida, on KarS § 184 järgi süüdi mõistetud inimestel väga keeruline elada tavapärast elu. Sõltumata sellest, kas inimene on kogu hilisema elu käitunud õiguskuulekalt, võib teave tema karistatusest segada nii töökoha kui ka laenu saamist, üürikorteri leidmist ning olla kahjulik tema lastele ja teistele pereliikmetele. Karistusandmete kestev avalikustamine mõjub eluaegse lisakaristusena, mille kohaldamisel ei arvestata konkreetse kuriteo asjaolusid ega inimese hilisemat käitumist.

25. Justiits- ja digiminister, kes esindab ka Vabariigi Valitsust, leiab, et kuna KarRS § 28 teises lauses puudub kohtu diskretsioon, siis riivab see ebaproportsionaalselt süüdimõistetu põhiõigusi ning on põhiseadusega vastuolus. Avaldatud kohtulahendites süüdimõistetute nimede avalikustamisel on legitiimne eesmärk - tagada kohtupidamise avalikkus ning kaitsta teiste isikute põhiõigusi (nt õigust riigi ja seaduse kaitsele, õigust elu ja tervise kaitsele, õigust omandi puutumatusele, õigust saada teavet). Selline teave suurendab ühiskondlikes suhetes läbipaistvust ja võimaldab teha näiteks töötajate või potentsiaalsete lepingupartnerite valikul informeeritumaid otsuseid. Karistusregistri väljavõte ei anna piisavat teavet inimesest lähtuva riski kohta. Inimeste nimede avaldamine kohtulahendites on nimetatud eesmärkide saavutamiseks nii sobiv kui ka vajalik, kuid see pole mõõdukas.

26. Uuringud näitavad, et enamiku karistatud inimeste uue kuriteo risk pärast umbes kümmet õigusrikkumisteta aastat - alaealisena karistatute puhul pärast viit aastat - ei erine märkimisväärselt üldrahvastiku vastavast riskist. Teaduskirjandusest ei nähtu, et narkokuritegude puhul korduvrikkumise risk aja möödumisel või toimepanija vananedes ei väheneks. Mida kauem aega on möödunud kohtulahendi tegemisest, seda vähem aitab inimese nime avalikustamine selles lahendis täita eesmärki, mille saavutamiseks lahendit avalikustades põhiõigusi riivatakse. Seetõttu karistusandmed mingil hetkel arhiveeritakse.

27. KarRS § 28 teine lause eelnevat ei arvesta ega võimalda arvestada inimesest ja tema elukäigust tulenevaid asjaolusid. Avalikkus ei võta arvesse retsidiivsusriski vähenemist ajas, vaid näeb inimest ja tema ohtlikkust muutumatuna. Seega on süüdimõistva kohtuotsuse avalikustamisest tuleneva põhiõiguste riive intensiivsus süüdimõistetu jaoks kogu aeg sama, ehkki legitiimne põhjus põhiõigusi jätkuvalt riivata kaotab aastatega märgatavalt kaalu. Iseäranis ebaõiglane on KarRS § 28 teine lause nende suhtes, kes panid kuriteo toime noore täiskasvanuna, kuid on hiljem elanud aastakümneid seaduskuulekalt.

28. Paradoksaalselt võib selline jätkuv avalik häbimärgistamine hoopis kuritegevust suurendada, sest ka pikka aega pärast karistuse ärakandmist teeb riik süüdimõistetuile takistusi, et olla täisväärtuslik ühiskonna liige.

 

VAIDLUSALUNE SÄTE

29. KarRS § 28 sätestab:

„Pärast isiku karistusandmete kustutamist registrist asendatakse avalikustatud kohtulahendites või muudes registrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes isiku nimi initsiaalide või tähemärgiga. Isiku nime ei asendata, kui isik on süüdi mõistetud karistusseadustiku §-s [---] 184, [---] sätestatud süüteo toimepanemise eest.“

 

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

(I) Asjassepuutuvus

30. Esimese või teise astme kohtu algatatud konkreetse normikontrolli menetluses võib Riigikohus tunnistada kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks sellise õigustloova akti või selle sätte, samuti õigustloova akti andmata jätmise, mis oli kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv (PSJKS § 9 lg 1 ja § 14 lg 2 esimene lause). Asjassepuutuv on säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega ehk mille põhiseadusele mittevastavuse ja kehtetuse korral peaks kohus otsustama asja teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (RKÜKo 28.10.2002, 3-4-1-5-02, p 15; 15.03.2022, 5-19-29/38, p 49; 14.05.2025, 3-22-246/31, p 23; vt erisus menetlusnormi kohta, nt RKPJKo 30.06.2026, 5-26-5/14, p 34).

31. Tartu Ringkonnakohus lahendas määruskaebusi, mis olid esitatud Tartu Maakohtu selliste määruste peale, millega jäeti rahuldamata taotlused eemaldada taotlejate nimed (taotlejad I ja II) ja isikukood (taotleja I) arvutivõrgus avalikustatud Tartu Maakohtu lahenditest. Samuti lahendas ringkonnakohus taotlusi eemaldada arvutivõrgus avalikustatud Tartu Ringkonnakohtu lahenditest taotleja nimi (taotleja III) ja taotleja IV puhul ka isikukood. Ringkonnakohus rahuldas taotlejate I ja II määruskaebused ja taotlejate III ja IV taotlused ning asendas kõnealustes arvutivõrgus avalikustatud (vt ka tagapool p 48) lahendites taotlejate nimed ja isikukoodid tähemärkidega.

(A) KarRS § 28 teise lause asjassepuutuvus

32. KarRS § 28 teine lause sätestab ühemõtteliselt, et seal loetletud süütegude puhul ei asendata avalikustatud kohtulahendis isiku nime initsiaalide või tähemärgiga ka pärast karistusandmete karistusregistrist kustutamist. Muu hulgas sisaldub viidatud loetelus KarS § 184. Praegusel juhul on taotlejad tunnistatud süüdi KarS § 184 lg 2 alusel ning KarRS § 28 teise lause kohaldamisel oleks ringkonnakohus pidanud jätma määruskaebused ja taotluse rahuldamata.

33. Ringkonnakohtu määrustes on resolutsiooni esimeses punktis osutatud KarS §-le 184 tervikuna. Kolleegium leiab, et saavutamaks ringkonnakohtu hinnangul põhiseaduspärast tulemust, ei olnud vajalik tunnistada KarRS § 28 teist lauset põhiseaduse vastaseks KarS § 184 lg 2¹ (suure varalise kasu saamise eesmärk) osas. Juriidilisest isikust süüdimõistetu (KarS § 184 lg 3) karistusandmed ei ole isikuandmed, mistõttu nendele KarRS § 28 (isikuandmete avalikustamise lõpetamine) ei kohaldu. KarS § 184 teine lõige on esimeses lõikes sätestatud kuriteo kvalifitseeritud koosseis. Kui leida, et KarRS § 28 teine lause on KarS § 184 lg-s 2 sätestatud süütegude osas põhiseadusega vastuolus, siis ei saa järeldus olla teistsugune ka KarS § 184 lg 1 puhul (vt ka RKPJKo 23.09.2015, 3-4-1-13-15, p 29). Seetõttu hindab kolleegium KarRS § 28 teise lause põhiseaduspärasust lisaks osas, milles see hõlmab KarS § 184 lg 1 järgi süüdimõistetuid, ehkki taotlejaid ei ole selle sätte järgi süüdi mõistetud. (Vt asjassepuutuvuse laiendamise õiguse kohta nt RKPJKo 16.10.2025, 5-25-4/14, p 44.)

34. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 408¹ lg 2 esimese lause kohaselt avalikustatakse jõustunud kohtulahendis süüdistatava nimi ja isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg. KarRS § 28 esimene lause ei sätesta sõnaselgelt kohustust asendada arvutivõrgus avalikustatud kohtulahendis inimese isikukood või sünniaeg. Ringkonnakohtu määrustega otsustati asendada nii taotlejate I, II ja IV nimed kui ka isikukoodid, taotleja III isikukoodi avalikustatud apellatsioonikohtu lahendis ei ole.

35. Kolleegiumi hinnangul tuleb KarRS § 28 tõlgendada nii, et avalikustatud kohtulahendis nime initsiaalide või tähemärgiga asendamine või asendamata jätmine hõlmab ka isikukoodi või sünniaja asendamist või asendamata jätmist. KarRS § 28 esimese lause mõte on, et pärast süüdimõistetu karistatuse kustumist ei oleks kohtulahend avalikustatud süüdimõistetut identifitseerival viisil (vt ka isikuandmete kaitse seaduse eelnõu, Riigikogu X koosseis, 1026 SE, seletuskirja lk 28). Kui inimese nimi pärast tema karistusandmete karistusregistrist kustutamist avalikustatud lahendist eemaldada, siis isikukoodi või viimase puudumisel sünniaja kaudu on võimalik süüdimõistev kohtuotsus inimesega üldjuhul endiselt kokku viia. Seega jätab KarRS § 28 esimese lause sõnastus võimaluse inimest jätkuvalt identifitseerida. Niisamuti eeldab KarRS § 28 teine lause, et selles loetletud kuriteos süüdimõistetu puhul jääks pärast karistusandmete registrist kustutamist lisaks nimele avalikuks ka tema isikukood või sünniaeg. Vastasel korral ei teeniks isiku nime jätkuv avalikustamine KarRS § 28 teise lause eesmärki, sest avalikkus ei saaks kohtulahendist teada, kes mitmest sama nime kandvast inimesest kuriteo toime pani. Lisaks rikuks see, kui kohtulahendis avalikustataks süüdimõistetu nimi ilma isikukoodita, nende inimeste õigusi, kes kannavad süüdimõistetuga sama nime. Nimelt oleks sel juhul arvestatav oht, et kellelegi omistatakse ekslikult tema nimekaimu kuritegu. Seega tõlgendas ringkonnakohus KarRS § 28 esimest lauset kooskõlas seaduse mõttega, eemaldades avalikustatud kohtulahenditest lisaks nimedele ka isikukoodid (edaspidi koos isikuandmed) (vt ka alaealiste puhul kehtiv erand KrMS § 408¹ lg 2 teises lauses, RKKKm 23.02.2022, 1-08-14634/40, p 12).

36. Eeltoodust tulenevalt on KarRS § 28 teine lause asjassepuutuv ulatuses, milles see näeb ette, et avalikustatud kohtulahendis tuleb jätta isikuandmed asendamata, kui inimene on mõistetud süüdi KarS § 184 lg-te 1 või 2 alusel.

(B) Seotus EL õigusega

37. EL liikmesriigid peavad tagama EL õiguse täieliku toime. Nii tuleb riigisisest õigust tõlgendada võimalikult suures ulatuses kooskõlas EL õigusega. Kooskõlalisel tõlgendamisel on siiski piirid ning see ei või viia riigisisese õiguse contra legem tõlgendamiseni. Kui riigisisene säte on vastuolus EL õiguse sättega, millel on vahetu õigusmõju, peab liikmesriigi kohus jätma riigisisese sätte kohaldamata, st EL õigusel on kollisiooni korral esimus riigisisese õiguse ees. (RKÜKo 15.03.2022, 5-19-29/38, p 41 ja seal viidatud EK praktika.)

38. Ringkonnakohus leidis, et KarRS § 28 teine lause on vastuolus IKÜM art 5 lg 1 punktidega c-e ja art-ga 10, ning jättis selle kohaldamata. Apellatsioonikohus märkis õigesti, et Eesti riigisisese sätte kohaldamata jätmine selle vastuolu tõttu EL õigusega ei välista sätte suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve algatamist ega sätte asjassepuutuvust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses. Kohtulik kontroll sätte vastavuse üle EL õigusega ja kooskõla üle põhiseadusega võivad olla põhiõiguste võimalikult tõhusa ning laiaulatusliku kaitsmise seisukohast üksteist täiendavad. Sätte vastuolu korral EL õigusega tuleb see jätta kohaldamata, tunnistamata seda kehtetuks. Seevastu, tehes kindlaks sätte põhiseadusvastasuse, on Riigikohtul volitus tunnistada põhiseaduse vastane õigustloov akt või selle säte kehtetuks ja kõrvaldada õiguskorrast selle sätte toime täielikult. Küll ei tohi põhiseaduslikkuse järelevalve kahjustada EL õiguse esimust, ühtsust ja tõhusust. (Viidatud RKÜKo 5-19-29/38, p-d 43-49.)

39. Kolleegium ei näe, et KarRS § 28 teise lause põhiseaduspärasuse kontrollimine võiks kahjustada EL õiguse esimust, ühtsust ja tõhusust. EL õigusest ei tulene kohustust vaidlusalust sätet kehtestada.

(II) Riivatavad põhiõigused

40. Isikuandmete töötlemine, sh kogumine, säilitamine, kasutamine ja avalikustamine, riivab PS §-s 26 tagatud õigust eraelu puutumatusele (RKHKo 12.06.2012, 3-3-1-3-12, p 19; RKPJKo 09.12.2019, 5-18-7/8, p 276). Õigus eraelu puutumatusele tuleneb ka EIÕK art 8 lg-st 1. KarRS § 28 teine lause ei luba taotlejate isikuandmeid avalikustatud kohtulahendites asendada isegi pärast nende karistuste kustutamist, riivates seeläbi taotlejate õigust eraelu puutumatusele.

41. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et KarRS § 28 teine lause riivab taotlejate kohtukaebeõigust (PS § 15 lg 1 esimene lause). Ringkonnakohtu viidatud põhiseaduslikkuse järelevalve asjas välistas seadus kaebaja võimaluse enda õiguste kaitseks kohtusse pöörduda (vt RKPJKo 02.06.2025, 5-25-1/15, p 55). Praegusel juhul sellise olukorraga tegu ei ole, sest taotlejatel oli võimalik esitada kohtulahendi teinud kohtule isikuandmete asendamise taotlus, mille kohus lahendas KrMS § 431 lg 1 alusel määrusega (vt ka tagapool p 49). Seda võimalust taotlejad ka kasutasid.

42. Kolleegium möönab, et KarRS § 28 teises lauses sisalduv isikuandmete varjamise keeld võib sõltuvalt asjaoludest riivata ka andmesubjekti teisi põhiõigusi, millele on osutanud ringkonnakohus ja menetlusosalised (nt perekonnaelu puutumatus (PS § 26), õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta (PS § 29 lg 1 esimene lause), omandipõhiõigus (PS § 32)). Taotlejate kohta tehtud ringkonnakohtu määrustes esitatu pinnalt ei ole aga praegusel juhul vaja nende põhiõiguste riivet eraldi kontrollida.

(III) Riive põhiseaduspärasus

43. Kõigepealt tuleb kontrollida, kas vaidlustatud seadus on formaalselt põhiseaduspärane (nt RKÜKo 08.06.2026, 5-25-49/36, p 51). Ükski menetlusosaline ei ole vaidlustanud ning ka kolleegium ei kahtle, et KarRS § 28 teine lause on vastu võetud pädevus-, menetlus- ja vorminõudeid järgides.

44. PS § 11 teisest lausest tuleneva proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peab põhiõiguse riive olema legitiimse eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Riive on sobiv, kui see soodustab mingil moel eesmärgi saavutamist. Vajalik on see üksnes juhul, kui eesmärki pole võimalik sama efektiivselt saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust (RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15; RKÜKo 21.01.2014, 3-4-1-17-13, p-d 32-35; RKPJKo 30.06.2026, 5-26-5/14, p 46). Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav (RKÜKo 25.02.2004, 3-3-1-60-03 p 20; 08.06.2026, 5-25-49/36, p 89).

(A) Riive legitiimne eesmärk

45. PS § 26 esimeses lauses sätestatud põhiõigus on kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga. Eraellu tohib sekkuda üksnes tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks (teine lause).

46. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu seletuskirjast (vt eespool p 35) nähtub KarRS § 28 teise lause eesmärk hoida ära uusi raskeid kuritegusid ning kaitsta teiste isikute põhiõigusi. Vajadus ennetada uusi raskeid kuritegusid on hõlmatud eesmärgist tagada õigusnormide järgimine ehk avalik kord (vt ka korrakaitseseaduse § 4 lg 1). Ühtlasi kaitstakse seeläbi kuriteoga kahjustatavaid individuaalseid ja kollektiivseid õigushüvesid. Mainitud eesmärgid vastavad PS § 26 teises lauses nimetatud piiranguklauslitele, mis lubavad sekkuda eraellu avaliku korra ning teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Need on legitiimsed põhjused, et eraelu puutumatust riivata.

47. Kolleegiumi hinnangul aitab KarRS § 28 teises lauses väljendatud isikuandmete varjamise keeld vähendada ka kohtute töökoormust (menetlusökonoomia). Kui kohus peaks igal üksikjuhul kaaluma, kas selles sättes loetletud kuritegudes süüdimõistetu isikuandmeid tuleb pärast karistatuse kustumist varjata, suureneks kohtute töö maht. Kohtusüsteemi tõhus toimimine on põhiseaduslik väärtus (nt RKÜKo 03.07.2012, 3-1-1-18-12, p 42; RKKKm 21.03.2025, 4-24-1786/19, p 13) ning seega ka legitiimne eesmärk, et piirata PS §-s 26 sätestatud õigust.

48. Jõustunud kohtulahendi, millega kriminaalmenetlus lõpetatakse, avalikustab lahendi teinud kohus arvutivõrgus RT kaudu (KrMS § 408¹ lg 1, kohtute seaduse § 34 lg 1 ning kohtute infosüsteemi põhimääruse (RT I, 21.03.2025, 8) § 2 p 9 ja § 11 p 1, vt ka Riigi Teataja seaduse (RTS) § 2 lg 6). Riigikohtu otsus avaldatakse ka Riigikohtu veebilehel (KrMS § 360 lg 4). Ehkki RT-d annab välja JDM (RTS § 8 lg 1), on lahendi teinud kohus selles sisalduvate isikuandmete avaldajana nende vastutav töötleja. Pärast isiku karistusandmete kustutamist karistusregistrist on kohtul, mitte JDM-l kohustus varjata avalikustatud kohtulahendites isiku nimi ja isikukood (või selle puudumisel sünniaeg) (KarRS § 28 esimene lause). Võrdluseks, nii halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) kui ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) on samuti sätestatud, et inimese nime avalikustatud kohtulahendis varjamise otsustab kohus (HKMS § 175 lg 3 ja TsMS § 462 lg 2).

49. KrMS § 431 annab lahendi teinud kohtule ja kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunikule üldise volituse lahendada kohtulahendi täitmisel tekkivaid küsimusi, mille otsustamiseks ei ole sätestatud erikorda (nt RKEKm 08.06.2016, 3-3-4-1-16, p 11). Kriminaalmenetluse seadustik ega karistusregistri seadus ei näe isikuandmete asendamise taotluse kohta ette erireegleid. Järelikult tuleb see lahendada kohtulahendi täitmisel kerkinud küsimusena KrMS § 431 lg 1 alusel (viidatud RKKKm 1-08-14634/40).

(B) Riive proportsionaalsus

50. Eespool nimetatud legitiimsete eesmärkide saavutamiseks on KarRS § 28 teisest lausest tulenev piirang sobiv ja vajalik, ent see ei ole kõigi KarS § 184 lg 1 või 2 alusel karistatud inimeste puhul mõõdukas (vt ka RKÜKo 11.06.2019, 5-18-8/19, p 72). Menetlusosalised on Riigikohtule esitatud arvamustes hinnanud KarRS § 28 teise lause põhiseaduspärasust laiemalt kui taotlejate osas.

51. Jõustunud kohtulahendiga inimesele mõistetud kriminaalkaristuse isikustatud kujul avalikustamine stigmatiseerib süüdimõistetut, kuid on tema teo ettenähtav tagajärg (EIKo (SK) 04.07.2023, Hurbain vs. Belgia, 57292/16, p-d 189, 234-235 ja 255; vt ka EKo C-439/19: Latvijas Republikas Saeima, p 92). Mida rohkem aega on inimese süüdimõistmisest möödunud, seda vähem teenib lahendi avalikustamine eesmärki, milleks lahendit avalikustades süüdimõistetu põhiõigusi riivatakse.

52. Karistusregistri seadus, sh selle § 28 esimene lause lähtub põhimõttest, et mida pikem on mõistetud vangistus või mida raskemat karistust on kohaldatud - teisisõnu, mida raskem on süütegu või suurem on isiku süü -, seda kauem on süüdimõistetu isikustatud karistusandmed avalikud. Üldjuhul eemaldatakse isikuandmed avalikustatud kohtulahendist pärast süüdimõistetu karistusandmete karistusregistrist kustutamist (vt KarRS § 24). Tegemist on õigusliku kaitsemeetmega, mis arvestab inimese põhjendatud huvi taasühiskonnastuda ning mitte seista pärast karistuse kandmist elu lõpuni vastamisi oma tegudega (EIKo 26.04.2022, Mediengruppe Österreich GmbH vs. Austria, 37713/18, p 70; viidatud EIKo (SK) Hurbain vs. Belgia, p 194).

53. Isikuandmete jätkuv avalikustamine KarRS § 28 teise lause alusel on sisuliselt eluaegne sotsiaalne lisakaristus, mis kohaldub KarS § 184 lg 1 või 2 alusel süüdimõistetule automaatselt. KarRS § 28 teises lauses on KarS § 184 lg-te 1 ja 2 puhul kaalukauss süüdimõistetu eraelu riive ning sellele vastanduvate legitiimsete eesmärkide vahel sõltumata asjaoludest alati viimase kasuks. Vaidlusalune norm ei võimalda hinnata selles ette nähtud õigusjärelmi põhjendatust, arvestades konkreetse süüteo ja selle toime pannud inimesega seotud asjaolusid (nt tema jätkuvat ohtlikkust).

54. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et KarS § 184 järgi kvalifitseeritavate tegude raskus (nt käideldud aine kogus ja liik, käitlemise eesmärk) on väga erinev (vt ka RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232/179, p 76). KarS §-s 184 sätestatud süütegude puhul ette nähtud karistusmäärade vahemikud on samuti väga laiad. Paragrahvi esimene lõige näeb ette vangistuse ühest kuni kümne aastani ja teine lõige kolmest kuni viieteistkümne aastani. Taotlejaid karistati KarS § 184 lg 2 alusel vastavalt kas sanktsiooni alammääras või selle lähedale jääva vangistusega, mis lisaks jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Katseaja lõppemisest on kõigil taotlejatel möödunud enam kui kolm aastat (KarRS § 24 lg 1 p 6) ning asjassepuutuvad karistusandmed on kantud karistusregistri arhiivi. Taotlejate KarS § 184 lg 2 järgi kvalifitseeritud süütegudest on möödunud esimesel juhul üle kümne, teisel üle üheksa, kolmandal üle kahekümne ja neljandal üle kümne aasta ning karistusandmed arhiveeriti vastavalt 2021., 2024., 2012. ning 2023. aastal. Arhiveeritud andmetele juurdepääs on karistusregistris piiratud (KarRS § 20).

55. KarRS § 28 teisest lausest tulenev keeld lõpetada isikuandmete avalikustamine kohtulahendis raskendab taotlejatel nagu ka kõigil teistel KarS § 184 lg 1 või 2 alusel süüdi mõistetutel uuesti ühiskonda sulanduda. Arvutivõrgu vahendusel saab taotlejate karistusandmetega piiramatult tutvuda igaüks. Erinevalt karistusregistrist teabe küsimisest (KarRS § 15 lg 2 p 1¹) ei ole avalikustatud kohtulahendis sisalduvate karistusandmetega tutvumiseks vaja näidata andmete küsimise õiguslikku alust ega eesmärki.

56. Karistusandmed on tundlikud, mistõttu on nende töötlemine tõsine sekkumine eraelu puutumatusse ja põhiõigusesse isikuandmete kaitsele (vt ka RKHKo 16.04.2026, 3-22-2263/35, p 32.4). Kaasaegsed teabe töötlemise viisid võimaldavad leida avalikustatud kohtulahendist isikuandmeid kerge vaevaga ka siis, kui rakendatud on mõningaid tehnilisi kaitsemeetmeid (nt robotilõks; jõustunud kohtulahendeid ei kuvata vastusena interneti otsingumootoris tehtud päringutele). Seega ei kahtle kolleegium selles, et isikuandmete jätkuv avalikustamine piirab karistuse ärakandnud inimese eraelulisi, töö- ja haridusalaseid võimalusi. Samuti võib süüdimõistmise stigmatiseeriv toime mõjutada süüdimõistetu lähedasi, sh alaealisi lapsi.

57. Ringkonnakohus analüüsis taotlejate olukorda ning pidas põhjendatuks varjata avalikustatud kohtulahendis nende kõigi isikuandmed. Kolleegium jagab ringkonnakohtu seisukohta, et iga taotleja kuriteost möödunud aeg, karistus, selle tingimisi kohaldamata jätmine, karistusandmete karistusregistrist kustutamise fakt ning kohtul puuduv õigus kaaluda isikuandmete avalikustamise lõpetamist, on piisavad, järeldamaks, et avaliku korra, teiste inimeste õiguste ja huvide kaitse ning kohtusüsteemi efektiivne toimimine ei õigusta taotlejate isikuandmete jätkuvat avalikustamist. Eraelu puutumatuse riive ebaproportsionaalsus väljendub kõige ilmekamalt taotleja III puhul. Ta pani kuriteo toime 2004. aastal noore täisealisena, kusjuures karistusandmed kustutati karistusregistrist 14 aastat tagasi. Seega tõenäosus hoida tema karistusandmete jätkuva avaldamisega ära uusi raskeid kuritegusid on madal, mistõttu ei kaalu avalikustamine üles sellega kaasnevat eraelu puutumatuse riivet.

58. Seadusandja saab KarS § 184 lg 1 või 2 alusel süüdimõistetud inimese karistusandmete avalikustamisega kaasneva riive mõõdukuse tagada mitmel viisil. KarRS § 28 kui isikuandmete töötlemist reguleeriva sätte kujundamisel peab arvestama ka EL õigusega. Iseäranis peab tähelepanu pöörama IKÜM art-le 10, millest tuleneb kohustus kehtestada karistusandmete tundlikkuse tõttu andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitseks sobivad kaitsemeetmed (nt EKo C-439/19: Latvijas Republikas Saeima, p 101).

59. Nii ringkonnakohus kui ka sätte põhiseadusvastasust jaatavad menetlusosalised on nimetanud võimalust anda kohtule õigus igal üksikjuhul hinnata, kas karistusandmete jätkuv avalikustamine on pärast karistatuse kustumist endiselt põhjendatud, et kaitsta avalikku korda ning teiste isikute põhiõigusi (vt EIKo 22.06.2017, Aycaguer vs. Prantsusmaa, 8806/12, p 44; 17.12.2009, Gardel vs. Prantsusmaa, 16428/05, p 69; EIKo (SK) 04.12.2008, S. ja Marper vs. Ühendkuningriik, 30562/04 ja 30566/04, p 119; vt ka EKo (SK) C-136/17: GC jt, p 59 IKÜM art 17 (õigus olla unustatud) kohta).

60. Riigikogu võib kehtestada näiteks korra, mille kohaselt saaks inimene pärast karistusandmete registrist kustutamist taotleda kohtult isikuandmete kohtulahendis avalikustamise lõpetamist ja kohtul oleks selle üle otsustamisel kaalutlusõigus. See eeldaks, et kohus saaks võtta arvesse mh süüteo laadi ja raskust, menetluse tulemust (sh mõistetud karistuse liiki ja määra), karistuse kustumisest möödunud aega, süüdimõistetu käitumist nii enne kui ka pärast karistatuse kustumist (sh varasemaid karistusi ja uusi süütegusid), üldsuse huvi isikuandmete eemaldamise taotluse esitamise ajal ning andmete avaldamise tagajärge süüdimõistetu jaoks (viidatud EIKo Mediengruppe Österreich GmbH vs. Austria, p 49; Gardel vs. Prantsusmaa, p 69; EIKo (SK) S. ja Marper vs. Ühendkuningriik, p 119; EKo GC jt, p 77).

61. Kolleegium märgib, et süüdimõistetu taotlus isikuandmete asendamiseks on vastuväide IKÜM art 17 lg 1 punkti c ja art 21 tähenduses. Seega on andmesubjektil kohustus tuua esile need konkreetsed asjaolud, millega ta põhjendab taotlust enda isikuandmete avalikustamine lõpetada (vt ka RKHKo 30.01.2026, 3-23-1409/38, p 15.1).

62. Alternatiivselt taotlusepõhisele süsteemile võib süüdimõistetu eraelu puutumatuse riive mõõdukuse tagada ka kehtiva seadusega võrreldes diferentseeritum lahendus. Näiteks on seadusandjal võimalik siduda isikuandmete avalikustamise tähtaeg või kestev avalikustamine selliste asjaoludega, nagu KarS § 184 lg 1 või 2 järgi mõistetud vangistuse tähtaeg, selle karistuse asendamine või täielik või osaline täitmisele pööramata jätmine, samuti muude asjaoludega, mis iseloomustavad teo ja toimepanija ohtlikkust. Selline lähenemine koormaks vähem ka kohtuid ja tuleks seega kasuks kohtusüsteemi tõhususele. Lisaks võib karistusandmete avalikustamise legitiimsed eesmärgid saavutada sellega, kui muuta karistusregistri andmete arhiivi kandmise tähtaegu (sh kehtestada taas karistusandmete kustutamise tähtaja katkemise alused) või arhiveeritud andmetele juurdepääsu tingimusi. Samuti on seadusandjal võimalik erinevaid lahendusi omavahel kombineerida.

63. Kolleegium ei võta siinkohal seisukohta küsimuses, kas mõne muu KarRS § 28 teises lauses nimetatud kuriteo puhul võib olla põhiseaduspärane välistada süüdimõistetu isikuandmete varjamine avalikustatud kohtulahendis alatiseks (vrd nt viidatud RKÜKo 5-18-8/19, p 82).

64. Eeltoodust tulenevalt ning PSJKS § 15 lg 1 p-le 2 tuginedes tunnistab kolleegium KarRS § 28 teise lause põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see näeb ette, et pärast karistusandmete registrist kustutamist ei varjata avalikustatud kohtulahendis sellise inimese isikuandmeid, kes on mõistetud süüdi KarS § 184 lg 1 või 2 järgi.

65. Konkreetse normikontrolli eesmärk on teenida eelkõige menetlusosaliste huve. Kolleegium omistab otsuse tagasiulatuva (ex tunc) mõju taotlejatele, samuti teistele KarS § 184 lg-te 1 või 2 järgi süüdi mõistetud isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud, kuid kes on esitanud avalikustatud kohtulahendis isikuandmete varjamiseks taotluse, mis on käesoleva otsuse teatavaks tegemise ajal kohtu menetluses. Nimetatud isikute suhtes jõustub käesolev otsus selle avalikult teatavaks tegemisest (PSJKS § 58 lg 2 ja § 62). See tähendab, et pooleliolevates kohtuasjades tuleb lähtuda sellest, et KarRS § 28 teine lause on asjassepuutuvas osas algusest peale kehtetu.

66. Taotlejate suhtes põhjendab otsuse tagasiulatuvat mõju ja kohest jõustamist vajadus hoida ära nende õiguste rikkumise süvenemine. Kolleegiumil puuduvad andmed selle kohta, kui palju on kohtutes veel lahendamata samalaadseid taotlusi. Sellele vaatamata on õigustatud kohelda taotlejatega menetluslikult sarnases olukorras olevaid süüdimõistetuid nendega samaväärselt, säästes seejuures ka kohtuid koormusest, mis tekiks, kui igal üksikjuhul tuleks eraldi hinnata isikuandmete jätkuva avalikustamisega kaasneva riive mõõdukust.

67. Taotlejate isikuandmeid ei ole alust tähemärgiga asendada siiski enne, kui jõustuvad isikuandmete varjamist ettenägevad kohtumäärused. KrMS § 387 lg 3 kohaselt algab käsiloleva normikontrolli menetluse aluseks olevate Tartu Ringkonnakohtu lahendite peale määruskaebe esitamise tähtaeg Riigikohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

68. Otsuse p-s 65 nimetamata isikute suhtes lükkab kolleegium otsuse jõustumise PSJKS § 58 lg 3 alusel kuue kuu võrra edasi. See tähendab, et nende isikute puhul tunnistab kolleegium KarRS § 28 teise lause asjassepuutuvas osas kehtetuks edasiulatuvalt (ex nunc) alates päevast, mil käesoleva otsuse avalikult teatavaks tegemisest möödub kuus kuud.

69. Otsuse jõustumise edasilükkamine on vajalik, kuna seadusandjale tuleb anda aega otsustada, mil viisil ta soovib põhiseaduspärase tulemuse saavutada. Kui põhiseaduse vastaseks tunnistatud säte muutuks kõigi puudutatud süüdimõistetute jaoks kehtetuks tagasiulatuvalt, siis peaksid kohtud isikuandmete vastutava töötlejana (vt eespool p 48) viivitamata varjama avalikustatud kohtulahendites kõikide nende KarS § 184 lg 1 või 2 järgi süüdi mõistetute isikuandmed, kelle karistatus on kustunud. Esiteks kaasneks sellega kohtutele ootamatu lisakoormus. Inimesi, kes on sellistes kuritegudes süüdi mõistetud ja kelle karistusandmed on kustutatud, on JDM-i andmetel enam kui 5000 (vt eespool p 8). Teiseks tuleks isikuandmed varjata ka juhtudel, mil mõni eespool p-s 60 nimetatud kaalutlus võiks andmete varjamata jätmisega kaasnevat eraelu puutumatuse riivet õigustada.

70. Kui seadusandja ei vii KarRS § 28 teist lauset kuue kuu jooksul põhiseadusega kooskõlla, siis tuleb kohtutel omal algatusel varjata avalikustatud kohtulahendites kõigi nende KarS § 184 lg 1 või 2 järgi süüdimõistetute isikuandmed, kelle karistatus nimetatud kuritegude eest on kustunud (KarRS § 28 esimene lause). Kui seadusandja loob kuue kuu jooksul uue isikuandmete avalikustamise korra, kohaldatakse seda, välja arvatud siis, kui süüdimõistetule laieneb käesoleva otsuse tagasiulatuv mõju.

71. Eelöeldu puudutab ka neid KarS § 184 lg 1 või 2 järgi süüdimõistetuid, kelle karistatus on kustunud, kuid kelle taotlus avalikustatud kohtulahendis isikuandmete varjamiseks on jäetud jõustunud kohtulahendiga rahuldamata. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras tehtud otsus, millega tunnistatakse norm põhiseadusvastaseks ja kehtetuks üksnes edasiulatuvalt (ex nunc), ei ole KrMS § 366 p 6 kohaselt teistmise alus (RKKKo 20.01.2017, 3-1-2-3-16, p 18). Isikuandmete avaldamine avalikustatud kohtulahendites on olemuselt vältav menetlustoiming, s.t andmesubjektide õigustesse sekkumine kestab kogu aja, mil neid andmeid arvutivõrgus avalikustatuna hoitakse (viidatud RKKKm 1-08-14634/40, p 10). Seetõttu saavad süüdimõistetud, kelle taotluse on kohus jätnud varem rahuldamata, käesoleva otsuse jõustumisel või isikuandmete avalikustamise korra muutmisel taotleda vajaduse korral uuesti enda isikuandmete varjamist.

72. Kuna Riigikohus ei lahenda esimese või teise astme kohtu algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve asjas õigusvaidlust, mis kuulub lahendamisele haldus-, tsiviil-, kriminaal- või väärteoasjades kohaldatavate kohtumenetluse sätete järgi (PSJKS § 14 lg 2 ls 2), ei saa kolleegium hinnata KarRS § 28 teise lause kooskõla EL õigusega. Kohus, kes vaatab läbi KrMS § 431 alusel esitatud taotlust avalikustatud kohtulahendis isikuandmete varjamiseks, peab EL õiguse esimuse, ühtsuse ja tõhususe tagamiseks jätma KarRS § 28 teise lause vastuolu korral EL õigusega kohaldamata sõltumata KarRS § 28 teise lause kehtivusest.

 

(allkirjastatud digitaalselt)